Suveajal oli lüpsikari öösiti karjamaal ja joogiks veeti neile sinna praaka. Hommikul suundus kari üksmeelselt lauda poole. Üks lehm aga mörises, kaapis sõrgadega maad ja kippus ajajatele kallale.

Kohalekutsutud ülemused vaagisid asja nii ja naa ning tulid järeldusele, et mis muud kui marutõbi. Lehm lasti maha, pea aga viidi analüüsiks san-epidjaama, nagu kord ette nägi.

Mõne aja möödudes saabus teatis, kus oli kirjas: “Veisel tuvastati keskmine joove.”