.

Ühistu tekkelugu ei olnud kerge. Nappis raha. Ent suur oli välisfirmade huvi. Tänu tolleaegsete otsustajate arukale tegutsemisele võime praegu rääkida Eesti ühest suuremast põllumajandustootjaid ühendavast organisatsioonist.

20 aastat tegevust on olnud piisav aeg, kujundamaks organisatsioonile tugev roll. Loomulikult on teisenenud ka tegevussuundadele orienteeritus vastavalt liikmete nõudmistele ja muutuvale ajale.

Tänavu täitus ühistul kahekümnes tegutsemisaasta. Tõuaretustöö on Eestis kõikide loomaliikide lõikes korraldatud ühistulise omandivormiga. ETKÜ liikmeteks on valdav osa Eesti veisekasvatajaid, kes kasutavad aretusalaseid teenuseid.

Liikmed kasutavad aretusalaseid teenuseid

Ühistul oli enim liikmeid 1993. aastal – 1529, praegu 667. Ühistu peamine tootmissuund on kõrgeväärtusliku aretusmaterjali tootmine. 1993. a oli seemendusjaamas 93 pulli, praegu 224 kõrge geneetilise väärtusega sugupulli. Lisaks Eesti päritolule on esindatud Kanada, USA, Saksamaa, Hollandi, Taani jt arenenud karjakasvatusriikides aretatud veiseid. 20 aasta jooksul on toodetud 7,7 miljonit doosi sügavkülmutatud veisespermat. Tipp-pullide pidamistingimuste parandamiseks valmis eelmisel aastal Baltimaade esimene vabapidamisega tõupullifarm.

1993. aastal oli Eestis piimalehmi 250 000, kellest 192 000 jõudluskontrollis (76,7%). Karju oli 3267. Piimatoodang lehma kohta oli 3428 kg (1985 – 4059). On märgiline, et just 2012. aastal ületas piimatoodang esimest korda 8000 kg piiri. Lehmi kokku  96 200, jõudluses 90 274, keskmine toodang lehma kohta 8059 kg.  Eesti oli 2011. aastal üheksandal positsioonil Euroopas.

Suur nõudlus kasvatab hindu

Tõuveiste müük Eestist on olnud aktiivne aastakümneid. Pärast taasiseseisvumist elusveiste eksport kahanes. Aktiivsemaks muutus huvi Eesti tõukarja vastu taas 2000. aastate algul.

Euroopat tabanud loomataudid sulgesid mitme suure ekspordipotentsiaaliga riigi võimalused loomade müügiks. Alates taasiseseisvumisest on Eestist tõuveiseid müüdud Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse, Leetu, Lätti, Moldovasse, Usbekistani, Poola, Rumeeniasse, Hispaaniasse, Maltale, Hollandisse ja Türki.

Igal aastal lisandub ka uusi riike, kes meie karjast huvitatud on. Eesti veisekasvatajatele on tõuveiste ekspordi võimalused hea väljund lisaks põhitoodangu (piim ja liha) müügile saada lisatulu. Paljud välisfarmid, kel kogemus Eestist pärit tõukarjaga, on rahul meie loomade kvaliteedi ning kohanemisvõimega. Samuti ollakse samadele ostjatele korduvalt loomi müüdud, mis näitab ostjate rahulolu.

Nuum- ja tapapulle müüakse Türki

Eestist pärit tõuveiste hinnadki on tänu suurele nõudmisele kõrgemad kui mujal Euroopas. Eelistades Eestist pärit veiseid, tunnustavad ostjad karja head geneetilist taset, kõrget jõudluskontrolli osatähtsust, farmide struktuuri ning nakkushaigustest puutumatust.

Tõuveiste eksport motiveerib Eesti farmereid investeerima ka tipparetusmaterjali kasutamisse. Kasutatakse ka suguselekteeritud spermat, suurendamaks lehmnoorkarja arvukust. Samas müügivõimalused, arvestades meie väiksust, on piiratud. Oluline on ka uusi farme rajanud ning täiendavaid loomakohti loonud Eesti farmerite soovidele vastutulek tootmise laiendamiseks loomade arvu suurendada.

Lisategevusena tuli ühistule 2010. aastast ka nuum- ja tapapullide müük Türki. Eesti oli esimene ELi riik, kellele Türgi loomade ostuks turu avas. Tänu sealse turu parematele hindadele on veiseliha hind ning nõudlus ka Eesti siseturule kasvanud.

Oluliseks peetakse Eesti lihaveiste arvukuse kasvu ning suuremat rõhu asetamist tõuveiste kvaliteedile. Vastukaaluks piimaveisekavatuse pikaajalisele traditsioonile on lihaveiskasvatus Eestis arenemas alates 1995. aastast. Siin on vajalik osta Eestisse väärt tõumaterjali ka teistest riikidest, parandamaks meie kohaliku karja kvaliteeti.

Samas potentsiaalne või­malus lihaveisesektori laiendamiseks on Eestis olemas. Praegu on lihaveiseid ligi 50 000. Tartu Maamess on aastaid olnud veisekasvatajatele hooaja avaürituste korraldamise paigaks, nii ka tänavu. Siin tutvustame suurel hulgal Eestis kasvatatavaid veisetõuge. Maamessi raames toimub ka lihaveiste oksjon.

Tõuveiste näitused ja konkursid

Lisaks igapäevastele põhitegevustele on ETKÜ töös kenaks vahelduseks tõuveiste näituste ja konkursside korraldamine ning nendes osalemine. Sellega tutvustatakse Eestis kasvatatavaid veisetõuge ning parimaid loomi. Konkursse hindavad välis­kohtunikud.

Sel aastal toimub holsteini ja punase tõu Viss 5. juulil Ülenurmel. Ootame kõiki asjahuvilisi külastama ja tunnustama meie karjakasvatajate saavutusi.

Veisekasvatus nii piima- kui lihatootmises on Eesti põllumajandusvaldkonnas peamisi tootmisharusid, mis areneb kiiresti. Samuti on sektor suuteline oma toodangut (piima, liha, tõu- ja nuumveiseid) eksportima. Tänu mahukatele investeeringutele põllumajandusse on veisekasvatus jätkusuutlik ning toimib efektiivselt. Samas on olemas kõik võimalused ka valdkonna laienemiseks.

20 aastat on näidanud, et mitte kõik ei ole muutustele vastu pidanud ning suutnud valdkonda tegutsema jääda.

Praegu tegutsevaid ühistu liikmeid saab pidada tugevateks ja edukateks veisekasvatajateks, kellel olemas karastus eri ajajärkudest ja soov valdkonnaga jätkata.

Kui peaminister on lubanud Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka viia, siis Eesti piimatootjate tubli pühendumus võib meid viia viie parima piimatootjariigi hulka küll. Selleks meile jõudu.