Brüsselis jagatakse laiali triljon eurot
Euroopa ülemkogul otsustavad peaministrid, mis summa põllumajandustoetusteks üldse anda. Eestil on ülemkogul neli häält, samas Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannial näiteks 29 häält.
Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar selgitab, et põhiline vaidluskoht on ülemkogul Euroopa Komisjoni pakutud 1,03 triljoni eurose eelarve summa, mida on 5% rohkem kui praeguses eelarves.
Seetõttu on skeptilisemad riigid, kes niigi kärbivad praegu oma kulusid, ähvardanud panna ELi eelarvekavale veto, kui seda ei kärbita. Nii nõuavad Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa eelarve kärpimist
100 miljardi euro võrra, ELi praegune eesistujariik Küpros tuli välja kärpekavaga 50 mld eurot ja Euroopa ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy kärpekavaga 75 miljardit.
Põllumajandus või Rail Baltic
“Kõige skeptilisem on Suurbritannia, kes nõuab, et eelarve peaks olema väiksem, samas värskelt liitunud ELi riigid leiavad, et on vaja võimalikult suurt ühist eelarvet,” räägib Padar.
“Kõige sõjakamad on britid,” hindab ka rahandusminister Jürgen Ligi. Samas toob ELi rahandusministrite kohtumiselt naasnud Ligi esile, et kui Euroopa Parlament tahab ELi eelarvet suurendada olukorras, kus raskustes on Kreeka, Küpros ja Hispaania, siis on see mõistetav, et suured ELi eelarvesse maksjad ei taha teistele raha anda. “Meie pole sellised, et räägiks eelarve kasvust iga hinna eest, et sellega netomaksjatele sisse sõita,” ütleb Ligi.
Ivari Padar selgitab, et kõigepealt tehakse kompromiss üldsumma osas ja alles siis läheb vaidluseks, kust see kärbe võtta − kas ELi ühisest põllumajanduspoliitikast (ÜPP) või ühtekuuluvuspoliitikast.
“Ühtekuuluvuspoliitika on kogu see Euroopa abi, mida näiteks Eesti on saanud väljaspool põllumajanduspoliitikat – teede ehitus, sotsiaalne taristu, regionaalne areng,” selgitab Padar.
Nii puudutab ühtekuuluvuspoliitika rahastu ka raudteeliini Rail Baltic ja elektriliine Eesti−Läti vahel. Eestil on uuest eelarvest kokku loota umbes 4,5 mld eurot.
Mitmed riigid ei soovi sealse raha kärpimist, pigem soosivad nad raha vähendamist põllumajanduspoliitika arvelt. “Rootsi ja Taani jaoks ei ole põllumajanduspoliitika enam üldse nii oluline, samas on ÜPP raha kärpimise vastu tugevalt Prantsusmaa,” toob Padar esile.
Padar arvab, et ühise põllumajanduspoliitika osas toimub mõningane raha vähenemine niikuinii. Kui varem eraldati põllumajandusele 40% ELi eelarvest, siis nüüd on ette nähtud, et 2020. aastaks on see 36% eelarvest.
“Selle üleüldise vähendamise sees on planeeritud ka liikmesriikidele raha võrdsem jaotamine,” lisab Ivari Padar.
Kui kärpida, siis õiglaselt
Jürgen Ligi selgitab, et Eesti põhiline sõnum on Bürsseli suunal teha otsetoetused ühtlaseks. “Mitte suurus ei ole oluline, vaid ühtlus,” arvab Ligi otsetoetuste kohta. Ta lisab, et 58% ELi keskmisest on selgelt ebanormaalne, kui tipud saavad üle 200%.
“Käärid on suured, vaidlused teravad. Aga kui kärpimiseks läheb, siis olgu see õiglane. Mitte nii, et langusaastad sööks meid teist korda ära,” ütleb Ligi.
Padar peab meie kõige suuremaks õnnetuseks seda, et ELi astumisel võeti põllumajanduse otsetoetuste jagamisel aluseks 1990. aastate põllumajandustoodangu tase, mis oli kohati kaks korda madalam kui põllumajanduse tegelik potentsiaal lubas.
“Kõigi põllumajandusläbirääkimistes osalejate (ametnikud, poliitikud, vabaühendused) ülesandeks on 500 miljonile Euroopa kodanikule seletada, et Eesti liitumiseelne ajutine madalseis ei kirjelda meie põllumajanduse tegelikku olukorda adekvaatselt.”
Ta lisab, et kui on soov jõuda kõigis kolmes Balti riigis 75 protsendini euroliidu keskmisest otsetoetuste mahust, tuleb ümber jagada veel umbes 0,4 protsenti ÜPP jaoks plaanitavast rahast.
“Raske on midagi praegu ennustada, sest kõik on veel lahtine,” kommenteerib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegune ettepanek on, et kui ÜPPd kärbitakse 6%, siis vähem otsetoetusi (4,7%) ja rohkem MAKi raha (9,1%). Niisiis on MAKi toetused hetkel suurema löögi all kui otsetoetused.
“See ei tähenda veel üksüheselt seda, et meie 58% löögi all oleks. Ent mida rohkem kärbitakse üldist eelarvet, seda raskem on eelarvet ümber jagada ja toetusi võrdsustada. Eesti huvide eest on sellises kontekstis raskem seista,” ütleb Seeder.
