Korstnasuits teeb maapinna lähedal seisva külma õhukihi nähtavaks (30. jaanuari hommik). Foto: Marko Kaasik.

Teame, et tavaliselt on kõrgemal külmem kui maapinna lähedal, sest päikeskiirgus soojendab esmalt maapinda, mitte otse õhku. Aga see ei ole mitte alati nii – pikkadel selgetel öödel kiirgab maapind palju soojust ära ja jahtub. Külm õhk on raskem ja jääb aluspinna lähedale. Jahtumisele aitavad kaasa nõrk tuul, mis ei jõua õhukihte läbi segada, ja lumikate, mis isoleerib õhu maasse akumuleerunud soojusest. Viimastel öödel on õhutemperatuur umbes pooleteise kilomeetri kõrgusel olnud 10 – 15 külmakraadi, mis on talvel päris tavaline, kuid selgetel vaiksetel öödel on sellest saanud kuni -27 kraadi kahe meetri kõrgusel.

Kuid nüüd on idatuultega saabumas väga külm õhumass. Neljapäeval ja reedel langeb temperatuur 1,5 km kõrgusel alla -20 kraadi, Kagu-Eestis võibolla isegi alla -25. Koos sellega on oodata kiudpilvi või veel paksemaid kihtpilvi, mis peaksid Maa soojuskiirgust neelates väga tugeva jahtumise ära hoidma. Kuid pilvede ennustamine on tänamatu tegevus – see läheb viltu palju rohkem ja sagedamini kui õhumassi temperatuur. Kui pilvkate peaks öösel pikemaks ajaks kaduma, võib külm piirduda mitte -30 kraadiga, vaid rünnata nii viimase kahe talve tippmarke (umbes -33 kraadi), kui ka selle sajandi rekordit (-37 kraadi). Isegi sellise sündmuse tõenäosust on raske hinnata: arvatavalt alla 50%, kuid mitte kaduvväike.

Edasi jätkab külma õhu „mull“ oma teed Euroopasse piki kaugele läände sirutuvat kõrgrõhuvööndit – küll soojenedes, kuid üsna aeglaselt. Laupäevaks on see meist möödas ja ekstreempakane asendub tavalise külma talveilmaga. Võib sadada vähest lund.