Eesti tõuaretajad hakkavad Gruusia piimakarjakasvatajatele nõu andma

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Jõudluskontrolli Keskuse spetsialistid käisid tutvumas Gruusia kohaliku karjakasvatuse olukorraga, et valitsustevahelise arengukoostööprojekti raames sealsetes piimafarmides veiste tõuaretusalast abi anda.

Gruusias on hinnanguliselt 700000 piimalehma. Enamus ehk 95% neist väga väikestes, paarilehmalistes majapidamistes. Suuremateks karjadeks peetakse juba farme, kus lehmi üle kümne. Piimaveiseid omavate majapidamiste koguarvuks on hinnanguliselt 150 000, vahendab Eesti Tõuloomakasvatajate Liit.

Lehmade tootlikkus on riigi keskmisena väga madal. Toodangu keskmiseks näitajaks märgitakse üks tonn aastas lehma kohta. Suurimaks puuduseks on kehv söödabaas ning ka lüpsilehmade väga tagasihoidlik eluskaal (350-400 kg), mis tingitud kindlasti nii pidamise kui tõuaretusalastest vajakajäämistest. Samuti puudub Gruusias riiklik loomade identifitseerimis- ja jõudluskontrollisüsteem. Suureks probleemiks on ka loomahaigused ja võime neid tõrjuda. Peamised tõsiemad loomataudid, mis regioonis esinevad, on suu- ja sõrataud, marutaud, siberi katk, ka brutselloos. Loomahaiguste leviku tõkestamisel on suureks probleemiks ka puudulik karjatamissüsteem, kus aastaid on kasutusel samad karjamaad.

Gruusia väikemajapidamised töötlevad toodetud piima valdavalt ise. Valmistatakse juustu, jogurtit või kohupiima. Suuremad ettevõtted müüvad piima tööstustele, kes sellest samuti juustu valmistavad. Enamus ehk 95% joogipiima valmistatakse piimapulbrist.

Gruusia on veiseid, sh tõumullikaid sisse ostnud ka teistest riikidest, nt Šveitsist ja Saksamaalt. Tõugudest eelistatakse ameerika pruuni e sviitsi ja simmentali. Samuti on huvilisi dzörsi tõule. Holsteinid on kohalikes pidamistingimustes vähem vastupidavamad. Valdav osa Gruusia piimakarjast on ristandid.

Tuntakse uhkust, kui kusagil majapidamises on kunstlikust seemendusest sündinud või sellest tiineid veiseid. Seemendusjaam ja vajalik laboratoorium on küll olemas, kuid vähene huvi kunstliku seemendamise kasutamise vastu on jätnud seemendusjaama pullideta. Enamus kasutusel olevast spermast ostetakse riiki sisse kas USA-st või Euroopast. Eelmisel aastal toimus ka esimene katsetus embrüosiirdamisel.

Millistes valdkondades täpsemalt koostööd tegema hakatakse, sellest saab lugeda peatselt ilmuvast ajakirjast Tõuloomakasvatus.

Tegemist on Eesti Vabariigi Välisministeeriumi arengukoostööprojektiga nr 14-2013-A "Veiste tõuaretusalaste abinõude rakendamine Georgia piimakasvatuse ettevõtetes", mis vältab 2015. aasta detsembrini.