Kogu Euroopa Liidus hakkab peagi kehtima mitu uut strateegiat, mille eesmärk on põllumajanduse keskkonnamõju vähendada. Eestis võib aga tulemus olla vastupidine.

ELi uue „Talust taldrikule” ja ka elurikkuse strateegia kohaselt peab vähemalt 25% ELi põllumajandusmaast olema mahepõllumajanduslik. Eesti on ses osas Euroopas teisel kohal, meil on mahemaad 23%.

„Me oleme selles mõttes eriti tublid, et meil on mahepindala osakaal Euroopas üks kõrgemaid, kuid toetus on üks madalamaid,” ütles üks põllumees. Mahe- ja tavatootmise puhul on väga väike toetuste vahe.

Kui varem maksti mahevilja eest kõrgemat hinda, siis teist aastat makstakse mahevilja eest tavaviljaga sama hinda. Selline hinnapoliitika võib jätkuda, kui suured riigid hakkavad rohkem mahevilja kasvatama.

„Maheteraviljakasvatus ei ole hetkel majanduslikult jätkusuutlik,” tõdes põllumees ja ütles, et üks võimalus on kohustuse lõppedes minna tavatootjaks. „Lähed ostad pritsi ja väetisekülviku, viljakasvatus on selge ja mure murtud.”

Avalehele
8 Kommentaari
Loe veel: