Piimatootjaid ühendav EPIKO sai jaanuariks töövalmis oma tulundusühistu ning hakkab otsima Eesti piima ülejääkidele ekspordivõimalusi ja välisturgu.

Suurt rohkem polegi piimatootjatel kellelegi loota, tõdes üks EPIKO asutajatest, Eesti Põllumeeste keskliidu juhataja Üllas Hunt, kes täna on naabersaarel aru pidamas Saaremaa liha- ja piimatööstuse juhtidega. Ettevõtte laod on praegu tooteid täis ja kaup ei lähe.

"Ajad on muutunud kiiremini kui arvasime. Püüame leida lahendusi ja aidata nii palju kui suudame. Riigikogu saadikute süüdistamine on täiesti vale aadress ja ka ministeerium ei saa siin midagi teha, see on puhas turuvärk," ütles Hunt vihjates Maalehes ilmunud Hiiumaa suurima piimatootja Sulev Matto räägitule.

Siiski tõdes ta, et võrreldes Euroopa Liidu nn vanade riikidega saab Eesti piimatootja kaks korda vähem toetusi. Puuduvad ka täiendavad riiklikud põllumajanduse abiprogrammid nagu need on olemas mujal ELs.

Hunt ütles, et piima on praegu üle nii Euroopa Liidus kui Eestis. Eestis jääb siseturust n-ö üle 35-40% toodetud piimast, millele tuleb otsida välisturgu.

Olukorras, kus maailmas on majanduslangus ja turg väheneb, pole see ülesanne lihtsate killast. Selleks, et kaubelda suuremate kogustega ja olla välisturgudel edukam, loodigi aasta lõpul EPIKO ja selle tulundusühistu.

Hiiumaa põllumajandustootja Toomas Remmelkoor rääkis, et lõpetab aasta algusest piimatootmise täielikult, kuna nägi turu olukorda ette ja piimandusturg on üldse väga ebastabiilne. Kui eelmisel talvel helistas OÜ Elpa müügijuht Kristjan Linkov talle küsides, kas hiidlastel piima müüa pole, siis nüüd pole ka Linkovil endal piima kuhugi panna.

"See, et kõik peab suur olema, on olnud meie riigi poliitika ja see on tekitanud olukorra, kus 1000pealise karja omanikule makstakse piimaliitrist rohkem kui väiketootjale. Nii on väikesed n-ö väga ääre peal ja kui piima üle jääb, lendavad nemad esimesena üle parda," ütles Remmelkoor.