Lehekülg raamatust "The Complete Illustrated Encyclopedia of Horses and Ponies". Foto: Repro

Tõenäoliselt on silmas peetud siiski eesti tõugu hobust - piltide ja kirjelduse järgi võib seda üsna kindlalt väita -, kuid tõunimetusega on raamatus segadust rohkem kui rubla eest. Väidetakse, et vanasti kutsuti eesti tõugu hobust klepperiks - mis on ka tõsi - ning et tänapäeval kutsutakse teda torijskiks. Torijskiks ei ole eesti hobust siiski kunagi kutsutud.

Ka tori tõugu hobusele on entsülopeedias lehekülg pühendatud. Kuid sealgi on ebaõiget informatsiooni esitatud. Autorid kirjutavad, et tori hobust nimetatakse ka eesti klepperiks või topeltklepperiks.

Eesti tõugu hobuste elu- ja ajaloost autorid raamatus suurt ei räägi. Küll aga on nad kulutanud suhteliselt suure osa leheruumist sellele, et kirjeldada, kuidas eesti tõugu hobune 14. sajandil Novgorodi kaudu Venemaale sattus. See lubab oletada, et algallikana on raamatu koostajad kasutanud mõnd omal ajal endises Nõukogude Liidus ilmunud "hobuentsüklopeediat".

Kui raamatus juba kahe hobusetõu osas selline segadus valitseb, siis mis veel ülejäänud lehekülgedel ees võib oodata?

Tundub, et hobusesõbral, kes väga suur asjatundja ei ole, peab mitte ainult hobuse, vaid ka hobuseraamatu ostmisel poes spetsialist kaasas olema.