Kristiina Viiron Foto: Sven Arbet

On üllatav, kui leidlikke, teotahtelisi ja pühendunud inimesi Eestimaal leidub. Kas see pole siis pühendumine, kui kõik istutatud kuused on ükshaaval tokkidega tähistatud, et oleks neid lihtsam pealetungiva rohu ja võsa seest silmata? Seda enam et kultuurihooldust teeb metsaomanik Peeter Änilane sellessamas paigas võsavikatiga.

Milleks muuks kui leidlikkuseks pidada osaühingu BirchLagoon kääritatud ja erinevalt maitsestatud kasemahlajookide valmistamist. Ja äärmiseks teotahtelisuseks perekond Rein-aasa võitlust liigniiskusega.

Aga veel suurem heameel oli kohata Risto Kiiska. 19aastast noort, kelle kätte tema isa oma ligi nelja hektari suuruse metsatüki on usaldanud ja kes tohutu pühendumusega selles metsas askeldas.

Teda kuulates ja tema tehtut nähes meenus vana laul Eesti küladest: kuni su küla veel elab, elad sina ka. Kui meie metsades askeldavad sellised noored mehed, pole metsa kestlikkuse pärast küll muretseda vaja.