Abipaketist 350 miljonit eurot eraldatakse liikmesriikidele põllumajandussektori struktuursete probleemidega tegelemiseks ning liikmesriikidel on õigus omalt poolt samas mahus vahendeid lisada. „Eesti raskustes olevatele sektoritele on ette nähtud 8,08 miljonit eurot,“ ütles minister. „See abi annab näiteks ületootmiskriisis olevale piimandussektorile täiendavat aega uute turgude otsimisel, sest vaid aktiivsem müügitegevus saab parandada piimatootjate olukorda.“

Urmas Kruuse sõnul selguvad abipaketi tingimused lähinädalatel, kuid Euroopa Komisjoni üldine suund on mure väiketootmiste pärast. „Et väiketootjad on kriisidele kõige enam vastuvõtlikud ja nende sissetulekud on kriisi ajal oluliselt vähenenud, siis on abipaketi üheks tingimuseks toetus väiketootjatele. Seda on arvesse võetud ka liikmesriikide vahel vahendeid jagades,“ lisas Kruuse.

Täiendavad abipaketi elemendid näevad ette piimandussektori seotud toetuse otsuste ümbervaatamise võimalust 2017. aastal, piimandussektori sekkumis- ja eraladustamismeetmete pikendamist, otsetoetuste ja maaelu arengu keskkonnatoetuste ettemaksete võimalust, puu- ja köögiviljasektori turult kõrvaldamise toetuse ülevaatamist.

Euroopa Komisjon esitles ministritele ka põllumajandusturu ülevaadet. „Euroopa Komisjoni ülevaatest selgub, et sealihasektori olukord on paranenud, kuigi olukord võib liikmesriigiti olla erinev. Paranemise märke on ka piimandussektoris, kuid piimatoodete hinnakasv ei ole jõudnud piimatootjateni. Oluline on, et see positiivne trend jõuaks kõigi ahela lülideni,“ rõhutas minister Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus on kõne all põllumajandussektori keeruline turuolukord ja selle leevendamise võimalused, ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine ja rahvusvahelise põllumajandustoodetega kauplemisega seotud küsimused.