Last ootaval taluperenaisel tuleb ikkagi lehmi lüpsta
“Meie soov on rakendada asendustoetust taluperenaisele sünnituseelsel ja sünnitusjärgsel perioodil,” ütleb asendusteenistuse juht Riina Kaldaru. Ta selgitab, et praegu ei saa toetada naist rohkem kui 28 päeva ja ka siis peab naine olema ettevõtja, mitte lihtsalt talupere liige.
“Kurb on vaadata, kui naine toimetab vahetult enne sünnitust lehmade vahel, tõstes raskeid lüpsiseadmeid, või peab varsti pärast sünnitust lauta minema, laps käruga kaasas,” sõnab Kaldaru.
Praegu saab põllumajandusettevõtja kasutada riigi poolt toetatud asendusteenistust 28 puhkepäeva, 21 haiguspäeva ja viis päeva kuni seitsmeaastase lapse haiguse puhul. Talupidajate haiguspäevi põhjustavad kõige sagedamini kroonilised haigused, operatsioonid või traumad, mis vajavad pikaajalist ravi või taastusravi. Seetõttu soovivad asendusteenistuse korraldajad suurendada toetatud haiguspäevade arvu.
Samuti tuleks laiendada asendustoetust ettevõtja abikaasale või pereliikmetele. “Sageli töötavad mõlemad abikaasad talus, kuid asendustoetus kehtib ainult ettevõtjale,” selgitab Kaldaru.
“Asendajaid on hakatud aasta-aastalt rohkem kasutama,” räägib asendusteenistuse Põhja regiooni töödejuhataja Merle Magnus. Esimestel aastatel usaldati tema sõnul loomad asendaja kätte vaid paariks päevaks – talupere liikme haiguse või lühikese ringreisi ajaks, mille peremees ja perenaine korra 20 aasta jooksul teha tahtsid. Praegu käiakse juba pikematel reisidel ning tellitakse asendaja ka näiteks perekondlike tähtpäevade puhul.
