Suitsupääsuke – tänavu valitud aasta linnuks. Foto: Ingmar Muusikus

Tänavune aasta lind suitsupääsuke, kes laskis end kaua oodata, on nüüd lõunast tagasi ja asunud pesitsema. “Kui ringi vaadata, siis enamasti käib traditsioonilistes pääsukesepaikades vilgas tegevus ja varem tulijate pesades on kurnad olemas,” ütles üks aasta linnu ettevõtmiste eestvedaja, ornitoloog Mati Kose.

Mai keskel oletas Kose, et pääsukesed, nagu ka teised Aafrikas talvituvad linnud, jäid kusagile ilmatõkke taha. Nüüd näeb peale pääsukeste teisigi “aafriklasi”. Näiteks punaselg-õgijaid on Mati Kose sõnul võimalik kohati lausa tihedalt kohata.

Munad tehispesas

Kahjuks on suitsupääsukestel tänapäeval pesitsemisega muret, kuna inimesed on muutnud oma eluviise ja enam ei jätku vaba sissepääsuga lautasid ning muid hooneid, kuhu pesa ehitada.

Üle Euroopa on linnusõbrad hakanud pääsukesi aitama sellega, et seatakse hakkama võimalikke sobilikke pesitsuskohti ja paigaldatakse pesaaluseid või tehispesasid.

Tänavu on ka meie ornitoloogiaühing üles pannud mitu tehispesa. “Esimene positiivne kogemus on olemas,” ütles Mati Kose, viidates Nigula teaduskeskuse eeskotta pandud tehispesale, mille suitsupääsukesed omaks võtsid.

Tegu on välismaalt tellitud, spetsiaalsest materjalisegust valmistatud pesadega, mis on kinnitatud puitplaadi külge. Plaadiga on võimalik pesa omakorda seinale kinnitada.

“Kui tuleb häid kogemusi juurde, kavatseme pääsukeste tehispesade ülespanekut laiemalt tutvustada,” ütles Mati Kose.

Tegelikult leiab juba praegu ornitoloogiaühingu aasta linnu kodulehelt näpunäiteid, kuidas suitsu- ja ka räästapääsukesi, kes mõlemad on savist pesa ehitajad, toetada.

Üks variant on hankida veebipoodidest tehispesad (suitsupääsukese pesad on pealt avatud, räästapääsukese omad pealt kinnised) ja teine variant ehitada ise lindude jaoks riiuli moodi pesaaluseid.

Nende paigaldamise siht on ka suunata kodu juures näiteks ukse kohal olevast paigast linde mujale pesitsema.

Pääsukeste pesitsemisega kaasneb teatavasti see, mille linnupojad üle pesa ääre alla saadavad.

Suitsupääsukeste pesad või pesaalused tuleb paigaldada hoonetesse ja räästapääsukeste omad hoonete välisseintele. Kui tegu on tehispesaga, tuleb inimesel seda pärast lindude pesitsemist ise puhastada.

Veel pole hilja

Kui keegi veel praegu tahaks oma kodu juurde pääsukesi spetsiaalse pesaalusega meelitada, poleks Mati Kose sõnul hilja. Võib katsetada, kuna linnud ei alusta pesaehitust korraga. Eriti tasub katsetada suitsupääsukesega, kes pesitseb sageli kaks korda.

Samas kutsub ornitoloogiaühing üles ka pääsukesi vaatlema, loendama ja pildistama.

“Loenduses osalemine on lihtne ja ei eelda eriteadmisi,” on märgitud ornitoloogiaühingu teates.

Loenduse põhiandmed liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab sisestada internetti otse www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/ või kanda väljatrükitud ankeedile, mille leiab sealtsamast.

Kui on raskusi ankeedi väljatrükkimisega, palub ornitoloogiaühing abi küsida pereliikmetelt või tuttavatelt, kellel internet ja printer olemas.

Koostöös MTÜ Fotokeskkonnaga on käimas ka fotokonkurss, kus pildistamisobjektideks peale aasta linnu suitsupääsukese ka räästa- ja kaldapääsukesed ning piiritajad.

Fotovõistluse kohta saab täpsemat teavet www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Korraldajad tuletavad meelde, et loendamisel või pildistamisel linde liialt ei häiritaks.