Foto: erakogu

VI postitus - Esimene omlett

Ilmselgelt mõjus Saaremaa piiride avamine hästi, sest kohe kolis siia elama 1500 uut naist ja 15 meest ehk kanad ja kuked. Kui esimest korda elus kanad endale võtta, siis miks teha väikselt ja proovida alustuseks näiteks 10 kanaga, kui saab ka panuseid tõsta ja võtta kohe 1500.

Peale karja mahalaadimist jooksis juhe kokku ja aju läks paanikasse. Mida sa nende kanadega peale nüüd hakkad ja miks sa seda üldse tegid? Sama näoga vaatasid ka kanad mulle otsa, et veider vend selline aga suva, laut on ilus ja mõnus. Ise ehk veidike sain magada
ja järgmine päev oli keeruline. Tekkisid esimesed probleemid, kus kanad hakkasid üksteise sulgi nokkima ning kohati oli olukord üpris kurb. Tekkis jälle paanika, aga ei lasknud seda üle keha levida. Surusin tunded maha ja hakkasin lahendust otsima.

Sammhaaval spetsialistidega konsulteerides ja parendusi sisse viies hakkas olukord paranema. Tänaseks julgen öelda, et saame juba hakkama ja mis kõige ägedam - esimesed munad on kätte saadud. Teate, see omlett, mis järgmisel hommikul enda kanade munadest tehtud sai, on kirjeldamatu. Kõik see kaks kuud jooksis korraga silme eest läbi - need raskused, need pääsemised, need võidud, need kaotused. Kõik kulmineerus selle esimese ampsuga. Kõige kallim omlett, vähemalt minu jaoks, nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt. See kõik oli seda väärt! Silm läheb jälle märjaks ja mahemuna on tõesti hea.

Tanel Tang enne ja pärast kanala ehitust
Foto: erakogu

Kanalasse mahub kanu kaks korda rohkem

Tegemist on täisautomaatse sisseseadega mahekanalaga, kus sööt jahvatatakse ja mikserdatakse kohapeal ning antakse kanadele ette automatiseeritud söödaliiniga.

Samuti tuleb ka vesi automaatselt. Lauda keskel on kaasaegsed pesakastid, millest muna veereb munaliinile ning mille pealt teisel pool seina korjatakse saak kokku.

Kanala seadmete ülespaneku ning muud spetsiaalsed tööd pidid tegema mandril elavad töömehed, kuid eriluba saarele tulekuks neile ei antud. Tänu saarlase jonnakusele suutsime õnneks leida kõikidele probleemidele kohapealt lahenduse. Ka väga asjalikud ja head töömehed, kes kogu montaažil suurt rolli mängisid.

Kanalasse mahub 3000 kana, seega augustis on plaan tuua kanalasse veel 1500 mahekana. Kui kanad on kohanenud ja ilusti munema hakanud, loodan sügisel saada juba ligi 2500 muna päevas, mida Eesti tarbijatele Saaremaa Mahemuna kaubamärgi alt pakkuda.

Mahekanamunade erinevus muudest tootmisviisidest on just mahesööda kasutamine, mis garanteerib toodangu ehk muna puhtuse. Lisaks on kanadel laudas rohkem ruumi kui vabapidamisel ning võimalus soojal ajal käia õues. Mahemuna tähis on 0 ning seda tasub otsida just muna peal oleva koodi algusest.

Foto: erakogu

Tegelikult jääb minu osa selles protsessis üürikeseks, sest need inimesed ja ettevõtted, kes sel ajal mul abis olid, on ülimat kiidulaulu väärt. Minu täanusõnad neile:

  • Kermaare Ehitus OÜ Kermo Ehanurm ja tema töölised. Ükski ehitus ega lammutustöö ei jää asjalikult tegemata.
  • Smidt Metall OÜ Andres Smidt ja kaks Ivo (pikem ja lühem). Mehed, kelle põhitööks ei ole kanala seadmete ülespanek, aga nende oskuste ja tarkustega ei olnud see neile isegi keeruline.
  • Saare Elektroservis OÜ Tiit Mägi, Riivo ja kolmas mees, kelle nimi on läinud kõrvust mööda.
  • Arens Torutööd OÜ Indrek Sink ja tema töömehed.
  • Hansamer OÜ Ergo Pohlak. Isegi kui ostad tema käest viimase peal kanala tehnoloogia, siis mingi isolatsioon ei morjenda teda.
  • Äntu Mõis OÜ Rein Miller ja Lauri Bobrovski. Nende käest saab palju tarkusi kanade kohta.
  • Bauhof Saaremaa Kärolin Raudsepp, kes tegi ehitustarvete ostmise koha lihtsaks.
  • Pörandamehed OÜ Marek Hoogand ja paarimees teevad kindlalt terve Saaremaa parimat ja siledamat betoonpõrandat.
  • Kiiltrans OÜ toob isegi su kanala sisseseade Lõuna-Eestist Saaremaale.
  • Maaleht ja Lennart Käämer, kes tulid kaasa blogi ideega.
  • Valmar Voolaid, kes peale ilusate piltide ja videode tuleb appi ka kanu maha laadima.
  • Munakrediidi ostjad, sest just teie toetusega sai see projekt jätkuda.
  • Ja enda perekonda ja sõpru, kes käisid ja panustasid palju enda vaba aega ja võhma!


V Sissekanne - Emotsioonid käivad üles-alla. Kuigi finantsmured koputavad kogu aeg kuklas, on väga äge saada toetavaid kõnesid ja sõnumeid. Seda nii tuttavatelt kui võõrastelt. Lisaks läheb laudas kogu seade usinate sammudega lõpu suunas ja näha nii suuri muutusi iga päev on lihtsalt ilus.

Oleks veider nüüd asjad kokku pakkida ja alla anda. Proovin veel leida sobivat lahendust ja võib juhtuda, et tuleva nädala jooksul avame võimaluse osa saada maailma esimesest “munakrediidist”. Täpsem info tulemas.

Kui varasemate postituste puhul väga suuri edasiminekuid piltide osas ei tundu olevat, siis nüüd hakkab kogu lauda sisu meenutama seda, milliseks ta saama peab. Peale selle, et lupjamine eemaldab bakterid ja haigused, teeb see ka kõik pinnad valgeks. Laut näeb seest välja nagu moderne renoveeritud Telliskivi loomelinnaku büroo.

Ma nüüd loodan, et kanade jaoks see liiga uhkeks ei ole läinud. Sisseseade paigaldajad on olnud väga asjalikud ja võib tõesti öelda, et mehed teavad, mida teevad. Pundi peale oleme kokku saanud praeguseks hetkeks umbes 85% vaja minevast seadmetest.

Veel on vaja paika seada ühe poole söögi- ja joogiliin, põhisöödaliin, punker, käiguluugid, ventilatsiooni klapid ja võrksein eraldamaks kahte poolt laudas. Kuigi ma ise tean, kuidas kogu süsteem tööle peaks hakkama, siis teistele seletades on tore näha, kuidas ka nende silmad lähevad särama. Tõsiselt huvitav atribuutika ja tipptehnoloogia lihtsa kanapidamise juures. Ilmselt aastakümnete pikkuse kanakasvatuskogemusega tädi Maali silmadki läheks härdaks seda vaadates.

Aga pinge ei ole veel möödas vaid kasvab iga päevaga. Juba umbes nädala pärast kasvab Saaremaa populatsioon 1500 võrra ning enda kritiseeriva pilguga astuvad lauda uksest sisse kanaemad, kes ei jäta rahulolematust kindlasti enda teada. Kui sisseseade on kõik valmis, siis proovime läbi video anda teile ka edasi väikese tutvustuse, kuidas kogu süsteem peaks teoorias tööle hakkama.

Senikauaks jäägem ootama munakrediiti, mille kohta on info tulemas
juba tuleval nädalal :)

Valmiva mahekanala peremees Tanel Tang
Foto: Meriliis Metsam

IV Sissekanne - PRIA ei ole nõus mulle toetuse viimast osa praegu veel välja maksma, ja see summa on 10 000 eurot.

Otse loomulikult on mu õnn ikkagi õigel ajal õiges kohas ning täpselt, kui mina enda lauda kätte sain ja enda esimest ettevõtet/lauta üles ehitama hakkan, tuleb peale ülemaailmne pandeemia, mille üks epitsentreid saab olema just Saaremaa. Äriplaanis riskide all unus muidugi selline asi kirjutamata. Puhtalt oma viga. Õnn aina kasvas ja Saaremaa saavutas iseseisvuse ehk sisuliselt kedagi saarele või saarelt välja ei lasta. Või vähemalt nii sain ma aru. Mul aga pidid ju tulema seadmete monteerijad ja lupjaja mandrilt.

Vaatasin enda hoovi peal asuvaid juppe, mis tundusid sel hetkel suured pusle või Lego jupid, mida oli n+1 tükki ning millel ei olnud kaasas ilusat pilti, kuidas lõpptulemus välja peaks nägema. Lisaks oli mul üks tühjaks tassitud sigala, mille seinad vajasid enne kanade sisse toomist bakterite ja viiruste tapmist ehk lupjamist. Aga pole lugu, räägiti mingitest politsei erilubadest, mis tundus just õige, sellistele spetsialistidele anda - Saaremaal ju põhimõtteliselt sellise kogemusega inimesi ei ole.

Foto: erakogu

Õnne tuli jällegi juurde, sest politsei käest tuli resoluutne “ei” ilma diskussiooni võimaluseta, et mis tingimustel võiksid sellised spetsialistid ikkagi külastada Saaremaad. Hiljem sain ajalehest lugeda, et just põllumajanduse spetsialistidele on eriluba antud, aga ju siis oli neile rohkem vaja.

See oli minu jaoks hetk, kus tekkis päevakorda küsimus, et kuidas on jätkamine üldse võimalik? Entusiasm oli hetkega raugenud ning kurbus, tühjus ja pettumus võttis üle. Enda esimene ettevõte ja lõppes enne, kui üldse mingit hoogu sisse sai…

Sisemiselt tundsin, kuidas nüüd saare kadaka sitkus ja kangus hakkas sees suurenema , tungis ajju ning pani tšakrad tööle. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Nüüd hakkasid kõned lendama igas suunas ning lahenduse otsimine oli tõusnud prioriteediks number üks.

Nagu ikka, käid selle kõige hullema koha läbi ja ükskord peab hakkama ikka veidikene paremini minema. Kui lõpuks võimalikult paljude käest küsida, et kas keegi teab kedagi, kellel võiks olla selline masin/kogemus/võimalus sellist asja teha, siis hakkab lõngakera ka hargnema. Tuli välja, et siin elab ikkagi ka selliseid mehi, kes varem on sigalaid kokku pannud.

Super, kamba peale saame ikka selle pusle kokku. Ja Sõrves on veel lubjamees ka olemas. Kas nüüd on tõesti nii, et vihmapilved lähevad laiali ja eriti magusad kiired paistavad otse väljavalitu peale. Tundub nii, sest praeguseks on laud juba lubjatud ja Saaremaa omad montaaži mehed toimetavad laudas.

Nüüd on muidugi õige hetk grand finale’ks, sest tuleb info, et PRIA ei ole nõus mulle toetuse viimast osa enne välja maksma, kui mul vajalik töökogemus täis saab ehk aasta pärast. Ja see summa on 10 000 eurot. Kui nüüd täpsemalt lahti seletada, siis “noortaluniku toetuse” määrus ütleb, et toetuse saajal peab olema vähemalt kahe aastane põllumajandusvaldkonna töökogemus või saab ta selle omandada ka enda ettevõttes peale toetuse saamist.

Tanel Tang oma valmivas mahekanalas
Foto: Siim Metsmaa

Vaadates määruse seletuskirja, siis öeldakse seal nii: Põllumajandusalaseks töökogemuseks võib lugeda näiteks ka põllumehi teenindavas ettevõttes töötamise kogemust, kui töö oli seotud otseselt sööda- või silovarumise teenuse osutamise, teravilja koristuse või kuivatamisega või muu sellise otsese põllumajandusliku tegevusega. Juhul kui töökogemus on saadud vahendusteenuse osutamisega või ainult põllumajandussisendite müügiga, siis ei ole tegemist põllumajanduskogemusega.

Jah, olen töötanud ka sisendite müügi peal, kuid VitalFieldsi töö sisu oli muuhulgas ka põllumeestega koos e-põlluraamatu väljatöötamine, mille sisu ainult põllumajandus ongi. Nüüd saan tunda PRIA meelevaldset määruse tõlgendamist taotleja kahjuks, sest ühtegi
minu töökogemust nad põllumajandusvaldkonna vääriliseks ei pea.

Lisaks aitab PRIA loogika järgi nendele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud äriplaani ellu viia 25% toetuse vähendamine. Sest äriloogika ju niimoodi kehtib - vähendame eelarvet ja jätame finantseesmärgid samaks. Alustavale põllumajandusettevõtjale on see kahjuks surmav pauk, sest ükski finantsasutus ilma eelneva käibeta raha ei laena ja sellist summat endal tagataskust võtta ei ole. Isegi, kui toetus on garantiiks. Aga jällegi, puhtalt oma viga, et ei osanud
sellist asja ette näha.

Mina aga praeguseks lõpetan ja lähen otsin endale võimaluse puuduolev raha kuskilt leida.

...

III Sissekanne - Põrand valatud, kanala siseseade kohal, kanalisatsioon töökorras

Kuigi võiks eeldada, et laut on ju laut ja pole vahet, kas seal elab lehm, siga või kana, siis tegelikult on igale loomale mõeldud hoone enda eripäradega. Katus, seinad ja põrand võivad olla sarnased, on sisu täiesti teine. See tähendab ka minu lauda jaoks korralikku “digimuutumist”. Tehtavate tööde nimekiri on pikem kui suure pere ostunimekiri, samas päevade arv nende tegemiseks pigem lühike. See on kaks kuud. Edasi lükkamine on võimatu, sest kanade kasvu pidurdada ei ole võimalik.
Esimesena läksid peale Kermaare ehituse poisid ja lammutasid aedikute tellistest seinad ning armeeritud betoonpostid välja. Paras väljaelamise töö. Kermaare ehitust ehk Kermo Ehanurme soovitan ka teistele Saaremaalastele, kel vähegi ehitustegevust vaja.

Foto: erakogu

Lammutuse jäägid sai pandud põranda sees olevatesse kanalitesse ja aukudesse. Siis läheb ju jälle vähem betooni. Oleks tahtnud küll üleni siledaks valatud põrandat, aga 600 ruutu alustaval ettevõtjal siledaks valada on kena unistus mida omada, kuid kanadel ei ole sellest sooja ega külma. Keskele läksid kiirendusraja triibud, sinna tulevad pesakastid koos munaliiniga ning need peavad kenasti loodis olema. Betooni silumisega aitas Saaremaa üks parimaid, oma küla mees Pörandamehed OÜ. Raudbetoon tuli Saare Betoon OÜst kahe autoga. Päris äge oli lähedalt näha, kuidas sellest suurest paagist tuleb välja halli vedelat sousti, millest hiljem saab korralik kivistunud moodustis. Seguautod on lahedad. See on fakt!

Foto: erakogu

Töö jätkus hoogsalt ja vahepeal jõudis Lõuna-Eestist kohale põhiasi ehk kanala sisseseade ise. Olin seekord sunnitud kasutatud seadmed ostma nende odavama hinna tõttu. Praegu näen kõvasti vaeva, et saaks kõik puhtaks pestud õigeks ajaks, mis ei ole kiire töö. Mugavam oleks olnud võtta tehasest uued, aga jällegi - alustav ettevõtja ei pea mugavust tundma. Lõuna-Eestist Saaremaale terve rekkatäis asju tuua on ka paras väljakutse, sest kaubaliiklus selle piirkonnaga otse on harv ja nagu saarlasele kohane läks see tavapäraselt kulukamaks. Vahepeal vaevas üldse küsimus küsimus, et kes oleks üldse valmis seda ära tooma. Käsitsi peale ja maha laadimine oli mõnus lisanüanss, mis tegi asja veel põnevamaks. Õnneks leidsime Kiiltrans OÜga ühise keele ning hoovis need olidki.

Foto: Tanel Tang

See püstitas järgmise probleemi, kuid sellest juba järgmises postituses.
Täna võib öelda, et mul on olemas ka vesi, mis tuleb otse Salmelt ning kanalisatsioon. Maa sisse läks 10 kandine paak, mis näeb välja nagu venelaste allveelaev. Seega, kui keegi juhtus sel hetkel mööda sõitma ja nägi seda purakat, siis tegemist ei olnud millegi muu kui lihtsalt solgipaagiga. Muidugi aitavad sellise asjaga Arens Torutööd OÜ.

Suuremad ehitustööd peaks sellega olema kaetud ja suurem osa eelarvest on läinud nende tööde ja asjade peale. Praegu püsime eelarves. Samas soovib riik eelarvet vähendada, kuid sellestki juba tulevikus. See on pannud tegelikult kogu projekti jätkamisele suure küsimärgi külge. Ja kui täitsa ausalt rääkida, siis Saaremaa isolatsioon on teinud olukorra äärmiselt keeruliseks. Tulevas postituses proovin lahti seletada ausalt kogu negatiivse poole, mida ei osanud oodata ning kuidas ühe käega tehakse pai ja teise käega lüüakse laia käega vastu nägu.

Foto: Tanel Tang

II Sissekanne. Nõukogude aja lõpu sigalast kaasaegseks nutilaudaks

Esimeses postituses rääkisin, kuidas jõudsin lauda ostuni. Nüüd saan lähemalt sellest vanast ja ägedast laudast rääkida.

Asub see Sõrve väravas Salmel ja oli kunagi osa Salme Kolhoosist. Omal ajal oli tegemist päris kõva sõnaga, sest sinna kompleksi kuulus piimalehma laut koos heinaküünide ja kuuride, sigala ja
hunniku maadega. Aga nagu ikka vene ajal lõpul ei läinud äri enam hästi ja võeti vastu kollektiivne otsus kõik eraldi maha müüa. Sellest peale on lehmalaut tegutsenud aktiivselt edasi, kuid sigala jäi seisma. Peamine kasutusala oli laoruum.

Sigala ise koosneb omakorda veel kahest erinevast osas - uuest ja vanast. Vana on vana nii väljanägemiselt kui aastatelt. Ehitati see 1960ndatel. 1980ndatel otsustati, et lisaks olemasolevale on juurde rohkem pinda ning koostati erinevad projektid. Tulemusel valmis uus värske laut. Kasutuses jõudis see olla napilt 10 aastat, kuni maha müüdi. Selle uuema poole ma endale ostsingi.

Linnavurle jaoks on see massiivne - umbes 1500 ruutu põrandapinda. Kui sellest numbrist on keeruline aru saada, siis kujutage ette, et Kalamaja kahetoalisi 40 ruuduseid kortereid mahub sinna 37 tükki. Sisuliselt terve kortermaja. Nii, et ruumi jätkub kasvõi kapselhotelliks.

Kanade koduks olev lauda osa on kokku 850 ruutmeetrit, mida on mul vaja kärpida 600 ruudu peale. Külmal ajal on vaja neid väikeseid hoida ka soojas, et tervis ikka hea oleks. Seda pinda suudan ma esimesel aastal reaalsemalt kütta.

Alustaval ettevõtjal on ju rahakott suure auguga ja finantsettevõtted käivad suure kaarega mööda nagu pahast haisust. Aga pole hullu, proovime hakkama saada.

Õnneks võib öelda, et katus ja seinad on rahuldavas seisukorras. Mõned värskendavad tilgad niiske ilmaga vastu paljast pealaupa kukuvad, kuid nendest peaks võim üle käima ning sügiseks on need kadunud nagu rändlinnud.

Kahjuks puuduvad elementaarsed kommunaalsed ühendused ehk elekter, kanalisatsioon ja vesi. Laut tasukski osta miinimum vee ja elektri liitumisega. Nii hoiad kokku umbes 10 000 eurot. Elektri jaoks on hetkel asendus olemas ja teeme koostööd naabritega ning vesi koos kanalisatsiooniga peaks lähiajal tehtud saama.

Omalt poolt proovin anda sellele ägedale laudale uue hingamise, mis peaks saama seest väga moderne. Kasutame nii palju automaatikat, kui praegune tengelpung ja tehnika võimaldavad. Pesakastid on nagu nutimaja, kus muna kukub pehme aluse peale ning sealt edasi veereb
liinile. Mina vajutan nuppu ja teiselpool seina nopin selle liini pealt karpi. Automaatselt saavad juhitud nii sööda- ja joogiliin kui ka ventilatsioon ja valgustus. Kokkuvõttes tähendab see võimalikult vähe stressi ja õnnelikumat elu Saaremaa uutele asukatele - mahekanadele.

I Sissekanne (30.03.2020) - Eeskujuks said mobiilsed kanalad

Peale gümnaasiumi lõpetamist otsustasin minna Eesti Maaülikooli õppima põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Eelnev kogemus selles valdkonnas on nii suur, kui ühe lambaid ja kanu pidava vanaisa lapselapse kogemus olla saab ehk sisuliselt null.

Tänaseks olen otsustanud jätta oma Kalamaja korteri Tallinnas ning kolida tagasi Saaremaale, et seal alustada enda päris esimese ettevõttega - kanamajaga. Nimelt hakkan ma pidama kanu, täpsemalt mahekanu ja veel täpsemalt hakkab neid olema 3000 tükki.

Järgnevate nädalate ja kuude jooksul pakun ma teile osa sellest, kuidas alustada sisuliselt paari tuhande euroga põllumajandusettevõtet omamata selleks ühtegi maatükki, lauta või tehnikat.

Tagantjärele mõeldes oli põllumajandusse minek igati tark otsus, sest olles nüüd selle sektoriga kursis pea 10 aastat, võib öelda, et inimesed, kes toitu toodavad, on hingega asja juures ja iga kevadine värske algus tootmises on tükk maad rohkem vaimu turgutavam kui kontori laua taga Excelis numbreid liigutada ning koosolekult koosolekule tormata.

Peale ülikooli olen käinud läbi selles valdkonnas kõik sektorid- ministeerium, sisendite ost-müük põllumehele ning lisaks ka startup. Samas puudub sellest nimekirjast see kõige tähtsam ja olulisem meie kõigi jaoks- tootmine. Hing soovis alati sinna jõuda, kuid nüüd jõudis ka mõistus järele.

Otsing selle kõige õigema lahenduse järgi kestis pea dekaad, kuid kõik see hakkas konkreetsemaks formuleeruma 2018. aasta sügisel, kui nägin Maalehes tutvustavat Leedu Auga gruppi, kus räägiti ka mobiilsetest kanalatest. Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda õigem see tundus. Sealt edasi läks mõte lõpuks lokaalse kanala peale ning nii see lauda otsing Saaremaal algas.

Õige laut leitud, otsisin välja omanikud ja pidasime nõu. Laut seisis jõude ja saavutasime kokkuleppe. Rääkides kodupangale enda ideed, kukkus haldur naeru tõttu tooli pealt maha ning viisakalt vastati ei.

Selge see, et kange Saaremaa kadakas paindub palju ning lõpuks jõudsin omadega Maaelu Edendamise Sihtasutuseni. Suur kiitus sellele organisatsioonile ning tema töötajatele, sest nendepoolne lahkus ja sõbralikkus on aidanud mind väga palju.

Edasi avanes PRIAs “noortaluniku” toetuse voor ning tänu konsulent Triin Luksepale saime minu mõtted õigesti kirja ning 2019 aasta novembris oli MES’i laenu ja PRIA toetuse positiivne otsus käes. See tähendab, et minu esitatud äriplaani usub kaks erinevat
otsustusorganit ja mulle usaldati ühtekokku 125 000 eurot enda ägeda plaani elluviimiseks.

Nüüd ostsin ma endale lauda ning milline see täpsemalt välja näeb ja mida ma pean tegema, et kanad sisse saaks tuua, näeb juba järgnevate postitustega.

Vaata ka Taneli Facebooki lehte Saaremaa Mahemuna