Suuremates maasikakasvatustes on see töö pooleldi mehhaniseeritud. Varem tegid seda näiteks malevlased, koolilapsed ja õpetajadki, praegu on eestimaiseid töökäsi väheks jäänud. Raivo Tasso

Marjakasvatajate suurimad mured on alles ees. Kuu aja jooksul peaks selguma, mis saab töökätest nende ettevõtetes.

“Meil on kõige suurem risk see, kui me ei saa hooajatöölisi kevadtööde ning marjakorjamise ajaks,” tõdes Tartumaa maasikakasvataja Paavo Otsus Aran Farmingust. “Kiire tööaeg algab maikuus uute põldude tegemisega ning rohimisega.”
Tartumaal AranFarmingus kasvavad maasikad nii avamaal kui ka kiletunnelites ja nende korjamiseks on vaja mitutkümmend inimest.
Argo Ingver
Paavo Otsus loodab väga, et maasikakorjamise töö muutub kohalike seas menukamaks. Esimene saak tuleb kiletunnelites korjata juba maikuus.
Anni Õnneleid

Otsus rõhutas, et ootab väga tööle eestimaalasi. “Marjakorjamisega on võimalik teenida normaalselt. Head korjajad teenivad Eesti keskmise palga ja rohkem, aga selleks tuleb vaeva näha ja inimene peab vormis olema,” rääkis ta. “Ülekaaluline, endast heal arvamusel netikommentaator, kelle hobiks on õllejoomine, ei saa kindlasti maasikakorjamisega hakkama.”

“Meil pole küsimus üldse palganumbris, keegi pole tulnud küsima, et tulen, kui nii palju palka maksad. Lihtsalt ei tulda,” ütles Valgamaal asuva Helme Maasikakasvatuse juht Andrus Horn. “Selge on see, et üüratuid palku ei saa maksta, kuna meie inimesed pole valmis kallist maasikat ostma. Soomes on kodumaine olulisem, seal saab ka hinda tõsta ja palka maksta.”

Tema arvates on maikuu nii lähedal, et selleks ajaks ukrainlasi taimede istutamiseks appi ei saa. Niisiis loodab ta eestlastele.


Eks ole näha, kas töötuks jäänud inimene tuleb põldu või mitte. ANDRUS HORN

“Mul on igal aastal 30 Eesti inimest olnud tööl,” rääkis mees. “Mõni on 20 aastat käinud, kuid nad hakkavad vanaks jääma. Vanasti käisid näiteks õpetajad, kel suvi vaba, aga nad ei taha enam tulla, kuna palgad on heaks läinud ja pigem puhkavad suvel.”

Horni hinnangul on olukord läinud järjest hullemaks. Veel neli aastat tagasi oli kohalikku tööjõudu piisavalt, viimastel aastatel aga mitte.

Helme Maasikakasvatuses kasutatakse korjamiseks traktori järel veetavaid lavasid, kus on tööasend kõhuli ja päikese eest kaitseks katus peal.

Horn kahtles selles, kas nüüdse kriisi ajal tööta jäänud kohalikud on valmis põllul töötama. Ta arvas, et Soomes, Saksamaal ja Hollandis on olukord veel hullem, kuna seal pole kohalikud ammu põllul tööl käinud. Selleks olid palgatud töötajad Ida-Euroopast.

“Eks ole näha, kas töötuks jäänud inimene tuleb põldu või mitte. Kui ei tule, siis hakkavad Eesti ettevõtted kokku kukkuma,” tõdes ta.

Põlvamaal asuv Joosepi talu otsib kuulutustega aktiivselt töötajaid, kuna mai alguses tuleb alustada maasikate istutamist.

Kes aitab tänavuse maasikasaagi põllult kokku korjata?

RAIVO TASSO

Seljad on haiged

“Eestlased tahavad kaheksa eurot tunnist, aga põllumehel ei ole seda võimalust,” rääkis taluperenaine Kaire Roositalu. Istutamine ja kasvuhoonetööd on tunnipalgaga, korjamine kilohinnaga.

Maasikakorjamine nõuab head füüsilist vormi, kuna küürutamist on palju.
Raivo Tasso
Teine häda on selles, et tööle ei taheta tulla täistööajaga. “Öeldakse, et saab ainult laupäeval-pühapäeval või olla kella 8–14. Aga meil on vaja iga päev korjata. Kui korje-kaks vahele jääb, siis need marjad, mis üle valmisid, hakkavad mädanema ja rikuvad kõrval ka teised marjad ära,” selgitas ta.

“See ei ole lihtne töö. Inimestel seljad haiged,” märkis ta.

Joosepi talul on 30 hektarit maasikapõlde, lisaks tomati- ja kurgikasvuhooned. Nad olid arvestanud 100–120 ukrainlasega, enamikule olid viisadki tehtud. Majutamiseks on kämpingud.

“Ehk mõnedki eestlased tulevad appi. Kui ei, eks siis maasikaid ei saa sel aastal,” ohkas Roositalu.