mesilased Foto: Janek Saarepuu

“Mesinike koolitamine lõpetati 1990ndate algul, väljund oli liiga kitsas, nad said pelgalt mesiniku kutse. Tänapäeval peab aga olema teadmisi ka ettevõtte juhtimisest ja turundusest,” põhjendab Olustvere kooli kauaaegne mesindusõpetaja Marje Riis.

Kuna kolhooside-sovhooside mesilate aeg oli läbi saanud, nappis ka töökohti, eraettevõtjaks ei suutnud-tahtnud kõik paugupealt hakata.

Mesinduse väikeses mahus õpetamine säilis Olustveres siiski teiste erialade juures.

Neli aastat tagasi aga tõdeti, et mesinikuamet hakkab Eestis õige pea vaikselt välja surema, kuna enamik töötavatest mesinikest on ületanud 40. eluaasta künnise.

Päevani, mil rühm soovijaid kooli vastu võeti, kulus kolm aastat. “Esmalt koostasime kutsestandardi, seejärel riikliku õppekava ning alles siis kooli õppekava,” kirjeldab Riis.

Õppetöö algab jaanuaris ning kestab aasta. Arvestatakse sellega, et õppijad on keskharidusega täiskasvanud inimesed, kel elu- ja töökogemus ning varem omandatud elukutse – olgu siis puutöö, ehituse või põllumajanduse valdkonnas.

Tänavuste lõpetajate keskmine vanus oli 35 eluaastat, noorim neist 21 ja vanimad mõni aasta üle 60.

Uued kursuslased uueks õppeaastaks on Olustvere kooli vastuvõtukomisjonil juba valitud. Kui möödunud aastal oli soovijaid 44 ja vastu võeti 24, siis tänavu laekus sooviavaldusi 50, vastuvõtt jäi aga samaks.

Juba on päevakorras ka kutseeksami sooritamise võimaluse loomine.