Mõnes vallas pole enam ühtki piimalehma
Eestis on kuus valda ja kümneid külasid, kus pole ühtegi piimaandjat. Seevastu Türi vallas on rohkem piimalehmi kui mõnes maakonnas kokku.
Kasepää vallas on PRIA loomade registri andmetel kaks
piimalehma. Põrvetu külas elav mustavalgekirju Täpi on üks neist.
“Ma ei saa rahu, kui loomi ei ole,” tunnistab Täpi perenaine Helle Hanst, kes on lehmi pidanud üle kümne aasta. Lisaks lehmale kasvab laudas ka mullikas, kes peaks lüpsma tulema järgmise aasta kevadel. “Õhtul käin kallistan nad ära,” räägib naine oma hoolealustest.
Praegu kolmandat vasikat ootav murdunud sarvega Täpi on iseloomuga loom, kes peale perenaise kedagi teist ligi ei lase. See tähendab, et poole kohaga Kasepää vallavalitsuses maakorraldajana töötav Hanst on lüpsiperioodil lehmaga küllaltki kinni.
“Töörõõm on,” ütleb Helle Hanst lehmapidamise kohta, tunnistades, et ära see ei tasu. Piima tahtjaid on Kasepääl küll, kuid kui sinna selleks spetsiaalselt sõit ette võtta, tuleb endal piimale pealegi maksta.
Samas on ümbruskonnas loomapidamist aastate jooksul järjest koomale tõmmatud ja piimalehmade asemel peetakse lihaveiseid. Tänu nende olemasolule saab ka Hanst oma loomadele talveheina. Vastasel korral oleks loomapidamine küsimärgi all, kuna tema lehma ja mullika peamine sööt on hein.
Ka statistika näitab seda, et piimalehmade arv on aasta-aastalt kahanenud ja lihaveiste oma kasvanud. Kasepää ja Kohtla-Nõmme, mõlemad kahe lehmaga, on kaks kõige väiksema piimaandjate arvuga valda.
Kuues vallas – Piirissaare, Peipsiääre, Lavassaare, Alajõe, Järvakandi ja Aegviidu – pole ühtegi lehma. Kui Aegviidu ja Peipsiääre valdades oli veel viis aastat tagasi paar piimaandjat, siis nüüd pole jäänud neidki.
Piimalehmade arv kukkus kolm aastat tagasi alla
100 000 piiri. Viimase kümne aasta jooksul on lehmapidajate arv kahanenud 17 500 pealt 3500ni ehk viis korda. Eelkõige on kokku kuivanud ühe-kahe lehma pidajate arv.
Seevastu nii mitmeski linnas on kirjas loomade registri andmetel mitu piimaandjat – Kiviõlis kolm, Kohtla-Järvel ja Mõisakülas kaks, Elvas, Põltsamaal, Valgas, Narvas ja Tartus üks.
Veterinaar Aavo Arrak, kelle tööpiirkonnaks on Tartu linn, ütleb, et ta ei tea, et seal elaks ükski lehm või lammas. Mees arvab, et pigem on loom maal ja omaniku postiaadress linnas.
Piimalehmad on koondunud peamiselt Kesk-Eestisse ja Lääne-Virumaale, kus tegutsevad suuremad piimatootjad. Jõudluskontrolli keskuse andmetel on Eestis kokku kuus enam kui 1200 lehmaga karja: üks Tartu-, kaks Pärnu- ja kolm Järvamaal.
Türi vallas on registri andmetel 3419 piimalehma, mis on rohkem kui Ida-Viru (2110) või Lääne (3036) maakonnas.
Piimalehmadele vastukaaluks on kitsepidamine viimastel aastatel hoo sisse saanud, eelkõige Lääne- ning Ida-Eestis.
Valdades
- 0 lehma on kuues vallas
- 2–20 lehma 22 vallas
- 21–200 lehma 49 vallas
- 201–400 lehma 36 vallas
- 401–1000 lehma 50 vallas
- üle 1000 lehma 29 vallas
- Eestis kokku on 95 626
piimalehma
Allikas: PRIA loomade register
