Suurbritannias toetatakse kõiki maaomanikke. Sellega motiveeritakse kuninganna Elizabethi ja prints Charles’i põllumajandusega tegelema. (Foto: AFP/SCANPIX) ---

Esimest korda pidid kõik 27 Euroopa Liidu riiki sel aastal aru andma, kuidas nad oma põllumajandustoetusi kasutasid. Andmetest paistab, kui palju on kaldutud kõrvale toetuse esialgsest eesmärgist suurendada toidutootmist ja toetada traditsioonilist põllumajandust.

Toetust mitmest riigist

Arids Roma on üks Kataloonia ehitusettevõte, mis asflateerib maanteid ja kaupleb suurte killustikukogustega.

Millegipärast olid nad eelmisel aastal ELi põllumajandustoetuste jagamisel sobilikud kandidaadid ja said abiraha 1,59 miljonit eurot.

Kolossaalne summa – 1,13 miljonit eurot – läks ühele Hispaania asfalditehasele, 466 000 eurot Prantsusmaal elektriühendustega tegelevale ettevõttele. Suurim ühekordne toetus kuulus Prantsuse linnulihatöötlemisettevõttele Groupe Doux (62,8 miljonit eurot). Sellele järgnesid umbes 10 suhkrutootjat, kes kokku said üle 100 miljoni euro.

Kõige hiiglaslikumad summad lähevadki tavaliselt rahvusvahelistele suurtööstustele nagu suhkru- ja alkoholitootjad.

Suur osa toetusi maksti välja eksporditoetuste näol. Kuna eksporditoetuste kaudu on võimalik suuri summasid saada, oli kvalifitseeruda soovijaid väga erinevatest valdkondadest.

Haribo sai oma kummikommides kasutatava suhkru eksportimise eest niiviisi 300 000 eurot, Veneetsia toitlustusfirma Ligabue, kes varustab peamiselt lennukeid ning luksuslikke kruiisilaevu, sai 148 000 eurot ainuüksi suhkru- ja kohvikoorepakikeste eksportimise eest. Eksportimise hetkeks olid need sisuliselt juba reisijate kõhus.

Rahvusvahelistel suurettevõtetel on veel ka see eelis, et nad saavad samaaegselt toetust mitmest Euroopa riigist. Näiteks USA ettevõte Cargill sai kaheksast ELi riigist kokku toetust 10,5 miljonit eurot.

Kuulsad abisaajad

Riigid lähtuvad mitte kohaliku põllumajanduse, vaid paljudest muudest huvidest. Toetuste rahakott on avatud paljudele rikastele maaomanikele, kes reaalselt oma maad ei hari. Piisab, kui tagatakse keskkonnasõbralike hooldustavade täitmine. Tihtilugu valitseb olukord, et mida rikkam maaomanik, seda suurema summa ta saab.

Ligikaudu 500 000 eurot sai toetuseks Inglise kuninganna Elisabeth II, kelle Sandringham Farmsi 8000 hektarit maad on alates 1862. aastast kuulunud järjepanu neljale kuninglikule põlvkonnale.

Teine Briti kuningakoja liige, prints Charles, sai arvestatava toetussumma oma maatüki eest, mille oli soetanud sooviga säilitada Transilvaania igipõlist maastikku.

Rikkuselt kolmas inimene Suurbritannias, Westminsteri hertsog, sai enam kui pool miljonit eurot oma maade eest. Pool miljonit eurot sai ka Monaco prints Albert II oma nisupõldude eest Prantsusmaal.

Mõistagi ei pea inimeste seisusest ja jõukusest tulenevalt nende abikõlblikkuses vahet tegema, ent avalikkusele ning küllaltki kasinates tingimustes vaevlevatele põllumeestele näib selline rahajagamine mõttetu ja ebaõiglane.

EL maksab enam kui poole oma eelarvest välja põllumajandustoetustena. Toetused lähevad igale ELi kodanikule aastas maksma 110 eurot (1700 krooni). Raha kogutakse tollimaksude, käibemaksude ja riigi majandustasemest tingitud maksetena.

Toetuste süsteemi skeptikud soovitavad kehtestada ülempiiri, millest alates ettevõtted või isikud enam toetusaluseks ei kvalifitseeru. Siiani pole see idee euroringkondades erilist toetust leidnud.

Munkadele pool miljonit

Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Austrias ja mujal asuvate iidsete kloostrite kaudu toetatakse ka rooma-katoliku kirikut. Näiteks Burgundias sobis toetusaluseks vaikust tõotavate vendade ordu, kes sai 52 000 eurot juustuvalmistamise eest.

Üks tänulik toetuse saaja oli eelmisel aastal Austria tsistertslaste ordu Heiligen Kreuz, kes on tuntud oma gregoriaani laulude poolest, mida nad Interneti-
keskkonnas YouTube oma hittalbumi “Music for the soul” kaudu reklaamivad. Eelmisel aastal said mungad poole miljoni dollari suuruse plaadilepingu.

Lisaks sellele võisid nad jumalat tänada, kuuldes, et põllumajandustoetuste näol õnnestus saada veel 581 000 eurot. Raha, millega maksti võlg XII sajandi kloostri restaureerimise eest, saadi 18 000 ha maa omamise eest. Maad harivad aga hoopis kohalikud elanikud.

Toetamise tulemus pole ilmselt see, mida ELi juhid 50 aastat tagasi meie kontinenti toitma asudes ette kujutasid, ent vähemalt tagab põllumajandustoetuste raha ka paljude kasinuses olevate põllumajandusettevõtete püsimajäämise ja arengu.