Väike revolutsioon rukkipõldudel: suurem saak poolkääbussortidega

Rukkikasvatusel on Kesk- ja Põhja-Euroopas pikk ajalugu. Selle nisu vähenõudliku sugulasliigi jahust küpsetatavad leivad on siinkandis väga populaarsed, kasvatamine aga tülikas pika kõrre tõttu. Seda püütakse aretusega lühendada.

Rukis on vastuvõtlik sellistele kliimamuutuse mõjudele nagu pikad põuaperioodid ja kuumalained või ka sademete hulga suurenemine, mille tõttu praegused enam levinud rukkisordid kergesti lamanduvad. Ainsa risttolmleva väikeseteralise teravilja suur liigisisene geneetiline mitmekesisus loob suurepärased võimalused muutustega kohanemiseks. Siiani on hübriidsortide aretus keskendunud ainult saagikuse tõstmisele ning roostehaiguste- ja tungalterakindlusele.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadlased osalevad rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on muuta rukis põllumeestele atraktiivsemaks ja kliimamuutustega kaasnevate katsumustega paremini kohanevaks. Uuringu käigus töötatakse välja võimalused dominantse kääbuskasvu põhjustava geeni Ddw1 kasutamiseks rukki sordiaretuses ja uuritakse täpsemalt geeni toimimist.