Hea küll, päris tõena esimest väidet ka võtta ei saa. Pere võib niisugusesse autosse kaasa võtta küll, sest väljast ST-l (Sportlikud Tehnoloogiad) seda joont pole, mis välistaks, et see sõiduk võiks seista ka lasteaia või kooli ees.

Lapsed mahuvad tagaistmele küll, lihtsalt nad peavad arvestama, et nende isa või ema harrastab tõenäoselt temperamentsemat sõidustiili. Ning kui ei harrasta, oleks ST lihtsalt üks raharaiskamine. Sest ST eesmärk pole mitte selles, kuhu jõuda, vaid selles, kuidas seda teha.

See sõiduriist on loodud, et sa rooli taha laisalt lõõgastuma ei tuleks, vaid igal hetkel tunneksid, et auto vajab sind. Kõiksugu juhiabisüsteemidele vaatamata (neid saab ka välja lülitada, sest miks sa ostad võimsa ST, kui tahad juhiabi enda asemel rooli lubada?).
Sõita on selle Fordiga tõesti mõnus. Näiteks kurvilisel metsateel, kus rehvide all krobiseb kruus. Muidugi peab tee olema parajalt sile, sest suurem asi augusõber see Ford pole.

Muutuva tundlikkusega roolilatt, kurvihaardekontroll, õigeaegne käikude lappamine (6 hästi vahetatavat käiku) ning pedaalivajutused annavad sõidule nii kindlama trajektoori, uljama hoo kui ka veetlevama kõlavärvi.

Kõlaga on muide vastupidi tavalistele autodele selline lugu, et seda mitte ei püüa summutada, vaid esile tuua. Et ikka teaksid, kuidas sõidad. Ning saaksid kinnituse, et pill on korralikult hääles.
Millise hulga kütust kaheliitrine bensiinimootor tegelikult ja tavaliselt küsib, jääb selle sõiduga siiski teadmata. Usaldada tuleb tootjate pakutavat infot, sest proov on paraku tegevus, mis tihti saab teoks pigem kõrgetel pööretel.

Minu eelsõitjad olid pööranud keskmise üle 9 liitri sajale, auto tehniline kirjeldus ütleb aga pisut ettevaatlikult, et eeldatav kütusekulu on 7,2 liitrit 100 km kohta. Kindel on igatahes see, et see on väiksem kui eelmisel mudelil.

Tootjad ise ütlevad, et uus Focus ST on esimene üleilmne Fordi muskelauto.

Muskel auto kõhus on niisugune: 2-liitrise 250 hj EcoBoost-mootor suudab kiirendada nullist sajani 6,5 sekundiga. Kes soovib see proovib, aga vähemastki jätkub küllaga, et selg tihedalt vastu seljatuge liibuks.
Iste, muide, surub kerge ülekaaluga juhti korralikult endasse, mõnel hetkel sooviks isegi, et sa võiksid olla tavaline pereisa, mitte rallipiloot.

Autole on tehtud iseloomu kohast erikujundust, mida on näha nii väljaspool (pisut puhevile lükatud paigad) kui ka sees: tume lagi, erikujundusega rool, käigukang ja pedaalid.

Kes soovib, võib nn täiendava kujunduspaketina saada ka „kontrastset punast värvi pidurisadulad“. Kinnitan: värv on tõepoolest kontrastne.
Aga hind? Algab 25 800 eurost.