10-aastasest sõprusest sõpruslaeva komandöri ning teistega

* Mis on Tasuja igapäevased ülesanded (millega meeskond tegeleb, milliseid eesmärke täidab, millist filosoofiat eneses kannab jne)?

Tasuja igapäevased ülesanded on suuremas plaanis need, mida vastavalt Mereväe ülema aastakäsuga eesmärkide ja ülesannetega määratakse. Teiseks, kitsamalt - meeskonna väljaõpe ja pidev treening, et olla valmis ja järjepidev ülesannete täitmiseks. Meie jaoks on oluline laeva tehnilise valmisoleku tagamine, selle kontroll ja laeva regulaarne hooldus.

* Eesti merevägi on üks väiksemaid maailmas - kuidas hindate meie väikese mereväe võimekust? Kas see on piisav, et Läänemerd ja Eestit kui mereriiki turvaliseks paigaks pidada?

Mereväe põhiülesanne on miinitõrje, ehk siis rahuajal I ja II maailmasõja aegsete meremiinide ja lõhkekehade kahjutuks tegemine väljaõppe ja riigi kaitseks valmistumise eesmärgil. Läbi selle arendame oma võimeid ja oskusi tegutseda ka rahvusvaheliselt koostöös liitlastega. Riigikaitse ja turvalisema merekeskkonna nimel tegutseme me iga päev, olles merel või hooldades laeva. Miinitõrjevõimekuse arendamine on vajalik, et sõja-ajal oleks oluliselt kiiremini võimalik tegutseda juba tuttavas merepõhjas ja toimunud muutuste põhjal uut infot jälgida.

Kirjeldage palun maikuu keskel Kunda ja Vergi lahel toimunud õppust Baltic Fortress 2011. Kas õppus oli edukas?

EML Tasuja valmistub tegutsemiseks NATO alalises miinitõrje grupis ühe alalise staabilaevana. Sel ajal, kui toimus Baltic Fortress, hooldasime ja tegime remonttöid, mistõttu piirdusime õppusel ettevalmistava osaga miinide veeskamisel. Iga õppust, mille käigus õpitakse, saadakse tagasisidet ja parandatakse selle põhjal seniseid oskusi, võib lugeda edukaks.

Kuidas ja mis eesmärgil on mereväe argipäeva kombineeritud tsiviilkoostöö (sh sõprussuhted kohalike omavalitsustega)?

Koostöö eesmärgiks on suuremalt osalt väljaõpe ning hea koostöö kohaliku elanikkonnaga, et üksteist mõistetaks riigikaitsel ka kriitilistes olukordades.

Teeme kohaliku omavalitusega koostööd, et omada mõistmist kohalikus kogukonnas ning näidata Mereväega koostöös ka riigikaitse olulisust. Kundas on meid alati väga hästi vastu võetud ja usun, et meie kontaktid jätkuvad tulevikus juba uute ideedega.

Näide tsiviilkoostööst - eelmisel aastal muutus ka aktiivsemaks Mereväe ja Päästeameti vaheline koostöö, seda just mõlemapoolse väljaõppe ja treeningu eesmärgil.

Kui Tasuja meeskonnast rääkida, siis oleks huvitav teada, kui suur on Tasuja lahinguvalmidus?

Tasuja meeskond on läbinud vastava väljaõppe ja treeningprogrammi - oleme valmis meile püstitatud ülesannete täitmiseks.

Kunda linna ja mereväe vaheline koostöö sai alguse 10. aastat tagasi, mil sõlmiti koostööleping miinitraaleriga Kalev. Tasuja on Kunda linna sõpruslaevaks alates 2006. aastast. Milline on sõprussuhete tähendus laevameeskonna jaoks (miks on selline koostöö oluline, mis on kõige tähendusrikkam osa taolises koostöös jne). Sõpruslinnade traditsioon on tore ja ajalooliselt juba käigus enamikul mereriikidel, sellises koostöös on minu arvates üks olulisemaid asju omavaheline suhtlemine - et oleks meeles üksteisega ühenduse hoidmine.

Tähendust on paari lausega keeruline kokku võtta. Siiski, arvan, et ühtsuses peitub jõud, see on nagu suure pere tunne, kus kõik pereliikmed on olulised, käiakse üksteisel külas, saadakse kokku, peetakse koos pidulikke sündmusi nagu aastapäevad ja pühad, räägitakse tegemistest: minevikust-olevikust ja tulevikust. Võimalusel toetatakse ja abistatakse üksteist, samas on koostöö laevameeskonnale kindlasti ergutavaks ja motiveerivaks kogemuseks igapäevase teenistuse kõrval.

* Palun komandöril ja meeskonnal meenutada kõige toredamaid kogemusimälestusi- muljeid sõprusest Kunda linnaga.

Külastusel Kunda lasteaeda on juhtunud nii mõnelgi meeskonnaliikmel, et pärast lastega mängimist tulnud vormirõivaid parandada - lastega koos laulda ja nende esinemisi näha on minu arvates südantsoojendav. Iga ühistegevusega tuleb juurde toredaid muljeid, alati on väga tore ja hea tunne käia Kunda Mere- ja Perepäeval.

Millised võiksid olla koostöö uued võimalused ja suunad tulevikus?

Kunda ja Tasuja vaheline koostöö toimib minu arvates hästi, soovime omalt poolt kindlasti koostöö jätku ja uute ideede elluviimist. Vastas v-ltn Indrek Vinkel, EML Tasuja komandör

2001. aastal, kui Kunda linnapeaks oli Anne Tasuja, sõlmiti Kunda linna ja mereväe vaheline sõprusleping. Milline on sõprussuhete tähendus mereväe ja sõpruslaevaga praegusel ajal Kunda linna ja inimeste jaoks - kõnelevad Kunda linnapea Allar Aron ja Kunda linna klubi juhataja Maiu Küngas.

Allar Aroni sõnul said Kunda linna ja mereväe vahelised sõprussuhted alguse merepäevadest, mil linna sõpruslaeval oli alati oma kindel osa täita, et rahvas saaks sõjalaeva oma silmaga näha ning sellega lähemalt tutvuda. Kj initsiatiiv sõpruslepingu sõlmimiseks tuli just mereväe poolt, esimesed kontaktid tekkisid sadama kaudu. Sõpruslinnaks soovijaid oli tegelikult rohkem, kuid välja valiti Kunda - ilmselt just meie linna mereäärse asukoha tõttu. Tasujaga sõpruslepingu uuendamisel oli samuti minu teada uue laevaga koostöölepingu soovijaid rohkem, kuid Kundal õnnestus see laev enda sõpruslaevaks saada.

Esialgselt merepäeva raames toimunud kohtumistest alates on koostöö pidevalt arenenud ja aktiveerunud, enam ei kohtuta pelgalt kord aastas mere- ja perepäeval, vaid suheldakse aastaringselt, toimuvad erinevad kohtumised ja arutelud, samuti sportlikud-kultuurilised ühisüritused. Eriti oluline on meie sõpruslaeva ning Kunda linna haridusasutuste vaheline koostöö. Laevameeskond tutvustab lastele ning noortele Eesti mereväge, et tekitada sügavamat huvi Kunda kui merelinna noortes nii mereväe, kaitsejõudude kui ka laevanduse vastu laiemalt. Sõpruslaeva meeskond on korraldanud lasteaialastele, samuti Kunda ühisgümnaasiumi parimatele õppuritele nn üllatusmeresõite, et premeerida või tunnustada laste ja noorte saavutusi ning häid õpitulemusi.

Sõpruslaeva meeskond on alati truult kohal ka linna erinevatel tähtpäevadel ja üritustel. Olime väga liigutatud, kui sõpruslaeva komandör Indrek Vinkel oli kohal ka sel suvel toimunud merepäeval, mis leidis aset vahetult enne aluse missioonile minekut. Indrek Vinkeli poolne koostöötahe ja -võimekus on imetlusväärne. Tänu sellele on sõprussuhted tõusnud uuele tasemele kõige siiramas ja olulisemas mõttes.

Kunda linna delegatsioon on samuti osa võtnud sõpruslaeva jaoks olulistest pidulikest üritustest. Viimati käisime sõpru missioonile saatmas. Viisime meeskonnale kingituseks Kunda linna sümboolikaga kruusid. Tuukri- ja toetuslaev Tasuja täidab missioonil staabilaevana äärmiselt tähtsat rolli, nii et Kunda linnal on sõprusleping väga olulise alusega Eesti mereväes.

Maiu Küngas meenutab. Kümme aastat on märkamatult mööda veerenud. Õnneks mitte lihtsalt mööda, vaid jätnud mälestusi ja mällu rõõmsaid ning huvitavaid hetki. On hea meel, et Kunda sadama endine kapten Aadu Nurmsalu käis kunagi välja mõtte, et ka Kundal võiks olla oma sõpruslaev. Mõttest on saanud huvitavad koostööaastad Eesti mereväega.

Olen ise saanud osa võtta kõikidest ühissündmustest sõpruslaevaga. Meelde on jäänud aastad ja päevad, mis on pakkunud lõbusaid seiku igapäevaelusse.

Sõpruslepingu sõlmimise eel toimus Kunda linnavolikogu saalis nõupidamine. Kui saali uksest astus sisse toonane Kalevi komandör Rain Terras - ilus, pikk, tumedapäine, galantne ja jalustrabava naeratusega mees - tekkis saalis viibivate naissoo esindajate seas elevus. Üks naisametnikest hakkas ennastunustavalt tooliga kiikuma - mäletan mõtet ja ka hirmu, et nüüd murduvad toolil jalad ja see naine kukub koos tooliga kummuli. Õnneks lõppes kõik hästi ja ka tooli jalad jäid terveks. Sõprusleping sai sõmitud. Naisterahvaste südamed jäid aga pikemaks ajaks kiires tempos tukslema.

Sõpruslaeva ja Kunda linna vahel on püsivad traditsioonid: merepäeval jalgpallivõistlus, kevadel või sügisel ühine spordipäev, meeskonna liikmete Kellukese lasteaia lastega kohtumised, vastastikused lugupidamisavaldused vabariigi aastapäeval ja komandöri vahetuse tseremooniatel.

Kui sõpruslaev on saabunud merepäevale sündmuse eelõhtul, on meekonna liikmed eesotsas komandöriga alati aidanud korralduslikes ettevalmistustöödes: küll redeliga kõrgele väravale kaunistusi üles seades, pinke-laudu tassides või lõket püstitades. Kord juhtus, et merepäeva õhtul kustus lõkke süütamise tõrvik komandöri käes enne tuleasemeni jõudmist. Mees aga ei kaotanud pead, võttis taskust tikutopsi, kus juhtus olema ainult üks tikk. Lõkketuli süttis! Sellest ainsast tikust. Pärast seda on ikka nalja visatud merepäevale saabudes -kas kellelgi on tikk kaasas, õhtul vaja ju lõke põlema saada. Eelmise aasta merepäeva avatseremoonia eel märkas üks laevnikest, et lava põrandaplaadid liiguvad kahtlaselt ja nende nurgad turritavad ülespoole. Jõudsin vaid mõelda, et peab minema ehituspoest kruvisid tooma, kui juba olid kohal tööriistakohver, kruvid ja -keerajad ning lavalauad kinnitati turvaliselt.

Ühel aastal, taaskord merepäeva aegu, toimus laeval kombekohaselt pidulik vastuvõtt, kuhu olid kutsutud meie linna esindajad. Kahjuks või õnneks juhtus aga kõigil olema kiire tööaeg ja vastuvõtule läksime heakorranõuniku Sirje Liiskmaaga kahekesi. Ehmatus tabas meid laevale astudes: meie auks oli üles rivistunud üle kahekümne noore mereväelase. Kohtumine oli üks esimestest ja reegleid/tavasid me veel ei tundnud. Nii me kaks naisterahvast siis seisime kui soolasambad ja ootasime, et ometi kord antaks käsklus - vabalt.

Kõikidel külastustel laevale on alati tunda - meid oodatakse, sõpru ja sõprust tsemendilinnaga hinnatakse.

Ühel taaskohtumisel sõpruslaeva meeskonnaga merepäeva aegu, kui linnaekskursioonid tehtud ja kaunid paigad Kundas nähtud ning külaliste kostitamise laua ääres puhuti juttu, avaldas üks meeskonnaliikmetest arvamust, et kõik on siin Kundas super, puudu on vaid pannkoogid moosiga. Merepäeval ei olnud tõesti menüüs pannkooke! Kunstilise juhi Ellega kiirustasime merepäeva järgsel hommikul, päikesetõusu ajal, kui peoplatsil peojärgne koristus tehtud, klubisse pannkooke küpsetama, et hommikul enne sõpruslaeva väljasõitu õigel ajal sadamasse jõuda. Suur oli sõprade üllatus ja rõõm, kui hommikusöögiks ootasid neid kuumad pannkoogid ja maasikamoos. Sellega sai likvideeritud ka see ainuke puudus, mida sõpruslinnas olles tunti.

Praegu Tasuja laevatööd juhtiv komandör Indrek Vinkel on andnud suure panuse koostöö arendamiseks. Suhtlus on aktiivseks muutunud ja viimastel aastatel on paljud plaanid teoks saanud, mida kümne aasta jooksul peetud. Tänu Indrekule ja tema toredale meeskonnale!

Sel nädalal helistasid sõbrad Amsterdamist, kuhu nad on jõudnud pooleaastase missiooni käigus, ja palusid tervitused edasi anda kundalastele ning teatada, et nendel on kõik hästi ja missiooniülesanded on täidetud plaanipäraselt. Sõpruslaeva teele saates andsime neile kaasa läkituse sõpruse kinnituseks ja palusime heita see pudelipostiga merre kõige kaugemas kohas, kuhu missiooni käigus jõutakse.

Sõpradega kohtumised on alati rõõmurikkad. Eriline rõõm on tervitada sõpruslaeva kodusadamas, kui laeva pardal on teenimas Kundast pärit noori. Ka täna seilab Tasujal Kunda noormees Arno Sats. Jääme ootama Tasuja saabumist jõulude eel kodusadamasse ja soovime, et sõprus kestaks, kuni sõpru jätkub. Palju õnne sõpradele ja meile kõigile sõpruslepingu sõlmimise 10. aastal!