18 Eesti hariduselu murekohta, mis vajaksid lahendamist

Küsisime kooli alguse puhul maavalitsuste haridusspetsialistide käest, mis on nende maakonnas antud hetkel kõige suuremad rõõmud ja mured. Rõõmudest saab lugeda siit, aga nüüd võtame ette negatiivse poole. Kuna nimetatud mured on tihti sarnased, siis moodustasime nimekirja, kus on 18 peamist negatiivset aspekti seoses hariduseluga. Paljuski taanduvad probleemid sellele, et meil on liiga palju koole, mõned neist väga väikesed. Sellega on seotud nii õpilaste vähesus kui ka raha puudus.

1. Vähene õpilaste arv

Selle probleemi tõid välja Hiiu, Jõgeva, Pärnu ja Saare maakonnad, kuid eks see ole praeguse aja mure paljudes piirkondades. Eesti Päevalehes Rein Siku artiklis oli juttu Vihula koolist, kus esimesse klassi astub ainult 1 laps (praeguseks on selgunud, et nimekirja on siiski lisandunud veel kaks õpilast).

2. Koolikohti on puudu

Seda võib nimetada positiivseks mureks, sest millisele omavalitsusele ei meeldiks see, et lapsi on palju. Samas on see väheste privileeg - linnade ja Tallinna lähivaldade asi. Viimased ei ole ehk piisavalt kiiresti reageerinud inimeste ümberasumisele linnaäärsetele aladele. Muide, Viimsi Keskkoolis on lausa kaheksa paralleelklassi.

3. Pingeline eelarve nii koolidel kui koolieelsetel lasteasutustel

Samuti paljude maakondade ja omavalitsuste alatine murelaps. Raha puudumise tõttu ükski laps õpetamata ei jää, küll aga ei pruugi koolil olla kaasaegseid õppevahendeid, sisustust ja muud, mis õpikogemuse lapse jaoks paremaks teeksid.

4. Õpetajate palgad

Praegu taas eriti aktuaalne teema. Facebookis on tehtud lehekülg, kus nõutakse palkade tõusu ning prantslannast õpetajanna ärgitab eesti õpetajaid streigile (loe siit). Paraku tundub, et lisaraha on ka seekord keeruline leida.

5. Omavalitsused ei tegele piisavalt koolivõrgu korrastamisega

Selle probleemi tõi välja Jõgeva maavalitsuse spetsialist. Tegemist on emotsionaalse teemaga - kas koole peaks sulgema või ümber organiseerima ning millised on selliste sammude tagajärjed omavalitsusele. Haridus- ja teadusministeerium on võtnud suuna koolivõrgu järsu korrastamise teele, eks näis mida see endaga kaasa toob. Siinkohal on hea veelkord meelde tuletada, et otsused sulgemise või muu sellise tegevuse osas tuleb koolidel teha viis kuud enne järgmise õppeaasta algust.

6. Väikeste maagümnaasiumite raskused

Väikese õpilasarvuga maagümnaasiumil on raske täita uue riikliku õppekava nõudeid ja paratamatult tuleb kohalikel omavalitsustel lähiaastatel teha koolivõrgu osas ümberkorraldusi.

Õpilaste puudus on üks osa kogu komplekssest murest, mis on eriti terav just maapiirkondades. Uus õppekava nõuab gümnaasiumitelt muuhulgas ka kolme õppesuuna võimaldamist, mida on vähese õpilaste arvuga gümnaasiumites väga keeruline korraldada.

7. Hariduse kättesaadavus keskusetest eemal

Läheb eelmise kahe punktiga hästi kokku.

8. Liitklasside negatiivne külg

Väikestes maakoolides seab liitklasside loomise vajadus õpetajatele üha suuremaid nõudmisi. Kui sul on samal ajal tarvis õpetada 1. ja 3. klassi õpilasi, siis võib silme ees mustaks minna küll.

9. Lasteaiakohtade puudus

See on linnade ja Tallinna lähivaldade probleem.

10. Venekeelsete koolide eestikeelsele õppele üleminek, siinjuures eriti õpilaste valmisolek ja pädeva pedagoogilise kaadri olemasolu

Seegi on rohkem piirkondlik probleem, mis on eriti terav Ida-Virumaal ja Tallinnas. 

11. Ei ole piisavalt noori spetsialiste

Hiiu maakond ja Ida-Viru maakond tõid välja pedagoogilise kaadri vananemise probleemi. Kui Tartumaa võib rõõmustada, et noori õppejõude tuleb jõudsalt peale, siis paljudes piirkondades on õpetajate keskmine vanus muret tekitavalt kõrge.

12. Meesõpetajate liiga väike osakaal koolis

Seegi on juba aastaid jutuks olnud teema, et õpetajaamet on justkui naiste töö. Sellega, et meesõpetajaid on vähe, on seostatud ka poiste kehvemaid õpitulemusi ning suuremat väljalangemist põhikoolist.

13. Poiste ja tüdrukute õpijõudlus on erinev ning selle probleemiga tegelemiseks pole toimivat süsteemi

14. Sotsiaalprobleemid - perede toimetulek, üksikvanemad, vanemad välismaal tööl - see jätab laste arengule ja toimetulekule oma jälje

Mure, mis esineb igas maakonnas, igas omavalitsuses ja igas koolis.

15. Raskustes laste tugisüsteemide rakendamiseks napib koolides raha

16. Koolid ei ole õppeaasta eel valmis

Näiteks ei ole valmis Valga gümnaasiumi õppehoone, õppetöö peab toimuma mitmes erinevas hoones kahes vahetuses. Kuulda on olnud ka Harkujärve lasteaed-algkooli probleemist hoonega, mille tõttu õppeaasta algus sootuks edasi lükkub.

17. Uue õppekava rakendamine tekitab suure koolitusvajaduse just uue õppekava ideoloogia mõistmiseks

18. Kompleksjärelvalve puudumine

See tähendab seda, et maavalitsusel ei ole ülevaadet koolide sisulisest tegevusest. Selle tõi välja Saare maakond.