20 aastat rahvajooksu
Häärberi aknad on laudadega kinni löödud, aga katus on peal ja hoone loodetavasti ei lagune.
Juba paarkümmend aastat hilissügiseti on mõisaõu rahvast täis.
Enne kui jooksu algataja Tiit Kivisild käis välja mõtte millegi uuega välja tulla, oli tal küpsenud idee, et sportlik inimene ei pea ainult kehale tööd andma, vaid ka vaimu harima. Ta uuris raamatuid ja leidis entsüklopeediast Hagudi mõisa. Hagudi sobis: siin oli sündinud kuulus Vene esimese ümbermaailmareisi juht, meresõitja Adam Johann von Krusenstern (19. nov 1770 – 24. aug 1846), siin oli ta pidanud 1801 pulmapeo Järvakandi mõisapreili Juliane Charlotte von Taubega.
Kuulsa meresõitja ja teadlase auks sai paarkümmend aastat tagasi maastikule 4,2 km pikkune küladest ümbritsetud rahvajooksurada Purilast Hagudisse. Tänavu, 2010 sai täis 20 aastat. Rada kehtib samasugusena seniajani.
Juubel
Juubelijooksu alguspunktis Purilas pani end kohtunike juures kirja 97 jooksjat ja 38 kepikõndijat, nemad on paaril viimasel aastal liitunud seltskond. “Teetaskust” lähetatigi pool tundi jooksjatest varem kõndijad. Siis läksid jooksjad – kõik ühes summas. Kohtunikud kiirustasid, et lõpetajatel finišis vastas olla ja startijate ajad kirja saaks.
Vähem kui veerand tunni pärast oligi mõisa väravas esimene lõpetaja Risto Ütsmüts Raplast, aeg 14.16. Risto võitis jooksu 11. korda, kuid rajarekord 12.59 jääb edasi Kohila mehele Tarmo Tiislärile, kes jooksis selle 2000. aastal. Naisvõistlejatest sai parima aja 17.43 Kerti Kesküla Hertust. Tema ema Liilia Kesküla nimel püsinud naiste rajarekord 16.05, ka aastast 2000, jäi samuti seekord ületamata.
Finišijooneni püriti nii kuidas keegi: viimast välja pannes ja lahedalt samme seades, grupiti ja üksikult, ka koos neljajalgse sõbraga. Jooksja sai teada aja, teenitult suruti talle kätte diplom ja taastumiseks suutäis magusat. Pikapeale kogunes mõisaõu õhetavate põskedega naisi-lapsi ja mehi täis. Mõnusa lõkke ääres soojendati sõrmi. Huviga loeti Krusensterni kohta käivat materjali stendidelt. Aivar Arak tegi parajat taustmuusikat.
Siis algas auhinnašõu, etendus, millest keegi pole kunagi tahtnud ilma jääda. Dirigendiks Tiit Kivisild ja tema näitlejameisterlikkus. Ette kutsuti kõigepealt kiiremad: Risto Ütsmüts, Arvi Alamaa, Lauri Tammemäe, Tenno Alamaa, Kerti Kesküla, Marilin Moor, Britta Panker; noorim – 4aastane Bert Joosep Panker Kuimetsast, vanim – 76aastane Helmut Kuusnõmm Kohilast, 5liikmeline Raja pere, kõikidest jooksudest osavõtja Andrus Pajur (“Nii nad räägivad,” on mees tagasihoidlik). Ja muidugi madrusteks rõivastunud noorikud.
Juubeli auks oli meistersepp Toomas Tõnisson sepistanud raudmedali. Esimesena sai selle kauaaegne maakonna spordiliidu peasekretär Henno Kaas.
Jooks on püsinud
Külajooksul poolteistsada osavõtjat, seda võiks mõnel tasemel tiitlivõistluski kadestada. Mis teeb ühe spordivõistluse elujõuliseks?
Rada on algusest peale olnud sama ja samuti süsteem. “Vahepeal sai katsetatud tavapärast võistlejate klassikalist jaotamist vanuseklassidesse, kuid see osutus mõttetuks. Emotsioon kadus ära. Praegune süsteem on demokraatlik: kõik stardivad ühekorraga ja igaüks läbib raja nii, kuidas soovib, kas täie pingega joostes, sörkides või jalutades. 4 km on jõukohane suurtele ja väikestele, noortele ja eakatele,” räägib Tiit. “Eriti meeldib mulle, kui perekondadena välja tullakse.”
Ka kohta peab ta ideaalseks – ümberringi on külad. “Minu mõte on olnudki teha jooks kohalikule rahvale, ma ei tahaks seda suureks puhuda, siis tekivad endalgi probleemid.” Näiteks tänavu olid esindatud Purila, Hagudi, Kaerepere, Hertu, Maidla, Seli-Koigi, Kuku, Lõiuse / Märjamaa, Juuru, Kaiu, Kohila, Rapla, Järvakandi. Aga Tallinn, Tartu, Saku? Võib-olla mõned on siitkandist sinna elama läinud või head tuttavad. “Aga need ei ole kunagi domineerinud.”
Purila stardipaigana sobis Tiidu meelest väga hästi, samuti pole mõisaga olnud probleeme. “Tol ajal, kui alustasime, kuulus see EREKile ja ma just läksin MEKist sinna tööle. Nüüd on omanikeks välismaalased, luba mõisaõuele on ikka minna.”
Unustatud ei ole Krusensterni. Kui ilmub teade ajalehes, on sellel purjelaev, mälestuseks jääb meresõitja ja tema laeva kauni pildiga diplom. Ja lugemiseks stend mõisaõuel.
