Eesti delegatsioon saabus Itaaliasse 21. mail. Kuna enamus polnud varem Itaalias käinud, olime väga vaimustuses suurtest mägedest, soojast kliimast ja ilusast loodusest. Meid võõrustas Põhja-Itaalia väike linn Primiero, mis asub UNESCO maailmapärandisse kuuluvate Dolomiitide jalamil.

Esimese võistluspäevana oli kavas tavarada, mis toimus kümneminutilise bussisõidu kaugusel linnast. Eestlastest tegi väga hea jooksu Doris Kudre, kes saavutas enda vanusklassis viienda koha. Dorise sõnul tegi ta küll ka vigu, kuid mitte väga suuri. Rada oli tehniliselt üsna keerukas, kuna ta ei olnud harjunud sellisel maastikul jooksmisega. 60 tüdruku konkurentsis saavutas Maria 23. ja Liis 45. koha. Poistest tegi parima jooksu Kevin, jõudes 19. kohale. Pärast tavarada ja puhkepäeva toimus lühirada. Võistluse muutis raskeks kuum ilm. Eestlastest tegi väga tubli jooksu Maria, kes saavutas 7. koha. Tema sõnul meeldiski talle lühirada rohkem, kuna seal olid lühemad etapid ja vähem mäkkejooksu. Maastiku eripäraks tõi ta soode puudumise, sest oli harjumatu näha kaarti ilma soodeta. Koha esikuuikus viisid aga paar väikest viga. Poistest tegi hea jooksu Mauno Kapten, kelle koht 2,6 km pikkusel rajal oli 12. Ka tema tegi punktide võtmisel väikseid vigu, kuid oli üldiselt oma jooksuga rahul.

Individuaalsete tulemuste põhjal koostati ka koolide ja riikide edetabel, kus olid kokku liidetud kõikide ühes klassis jooksvate sportlaste ajad. Nii poisid kui tüdrukud olid kahe päeva summas 10. kohal. Individuaalsed võistlused olid pärast lühirada läbi ning ees ootas sõprusvõistlus, ingliskeelse nimega Friendship event. Tund aega enne starti anti igale võistkonnale kolm kaarti. Ülesandeks oli kolme peale läbida kõik punktid ja võimalikult kiiresti finišisse jõuda. Starditi koos ning igaüks suundus enda punkte otsima. Rajaplaneerimisoskusest ja teiste võistkonnakaaslaste taseme tundmisest sõltus see, kui kaua pidid kiiremad teisi neis punktides ootama. Raja viimased kolm punkti tuli kolmekesi koos läbida ning finišisirgel joosta üksteisel käest kinni hoides. Eestlastest saavutas parima koha Mauno Kapten, kes oli ühes võistkonnas Rootsi tüdruku ja Poola poisiga. Kokkuvõttes olid nad 19. kohal ja kaotus võitjatele 5.19. Tund aega Mauno võistkonnast kauem oli metsas aga Dorise võistkond, kuhu peale tema kuulus veel lätlane ja rumeenlane. Ka treeneritel oli võimalus sellest üritusest osa võtta. Nii nagu noorigi, leidus ka väga erinevate tasemetega treenereid - alates noortest rootslastest, kes olid napilt päris koondisest välja jäänud, lõpetades hispaanlasteni, kes esimest korda orienteeruma läksid.

Päevad olid alati väga huvitavate sündmustega täidetud ning kordagi ei tekkinud igavustunnet. Üheks tähtsaks ja põnevaks ürituseks oli kultuuri ja riigi tutvustamise õhtu. Igal riigil oli võimalus kodust kaasavõetud asju teistele näidata.

Itaalia sai suurepäraselt võistluste korraldamisega hakkama ning mitte millegi üle ei olnud nuriseda. Eestlased jäid reisiga väga rahule. Terve nädal oli sisutihe ja huvitav. Saadi suurvõistlusel osalemise kogemus, mis on kindlasti oluline.

Täname kõiki, tänu kellele see reis teoks sai: Eesti Koolispordi Liit, Värska Vallavalitsus, Värska Gümnaasium, Värska OK Peko, Eesti Kultuurkapital, Grüne Fee, Eesti Gaas, Põlvamaa Spordiliit, Põlva Tarbijate Ühistu, Areal Disain, Klaasiteeninduse AS, OÜ Santex, OÜ Marmil, AS Räpina Paberivabrik, AS Värska Sanatoorium.

 Koolinoorte MM erineb tavalistest tiitlivõistlustest oma pingevabaduse poolest ning see loob uute suhete loomiseks väga head eeldused. Kahe aasta pärast toimub sama võistlus Portugalis.