A. Jürimale pühendatud konverents täiendas fakte riigimehest
Sõna võtsid A. Jürima lapsepõlvekodu juures Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson, Järva maavanema kohusetäitja Inge Mihkelsaar ning Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg. Kohal olid Kaitseliidu Kodutütred, külalised K. Pätsi muuseumist ja J. Laidoneri seltsist.
Mälestushetked ja sõnavõtud toimusid ka Koeru kalmistul. Avati info- ja mälestustahvel Jürimade haual. Kõnedega esinesid ja lilled asetasid Pätsi ja Laidoneri muuseumi poolt Trivimi Velliste, koduloolane Uno Aan jt. Peatuti ka Koerus 1905. aasta sündmuste mälestusmärgi juures ning süüdati küünlad selle ees.
Ligi 130 inimesega konverentsi avas V. Väljaots Järvamaa Muuseumist ning Trivimi Velliste. Velliste tänas kodukoha riigimeeste meelespidamise eest ning kiitis koerulasi meeliülendava võidutule vastuvõtu eest jaanipäeval.
„Poliitikust riigimeheks - ülevaade August Jürima elust ja tegevusest." Sellise pealkirja all esines ajaloolane Küllo Arjakas, Tallinna Linnaarhiivi juhataja. Arjakase kõne ehk põnevam osa seisnes selles, et ta oli uurinud erinevates väljaannetes olevaid andmeid Jürima kohta ning parandas vea - August Jürima on sündinud hoopis 22. augustil ja mitte Palso talus, vaid Vaimastveres Tartumaal.
TÜ doktorant M.-L. Tammela viis rahva enam kui 100 aasta taha ja rääkis 1905. aasta revolutsioonist ning Vaali Vabariigi ideest ja tähendusest.
Türilt pärit ajaloolane TÜ dotsent Ago Pajur kõneles väga haaravalt August Jürimast seoses Eesti Vabariigi väljakuulutamisega veebruaris 1918. Tema idee oli Saksa vägede sissemarssimise eel vabariik välja kuulutada Pärnus, mitte Haapsalus, nagu algselt loodeti.
Ants Käärma kõneles põllumajandusest ja agronoomiast omariiklusperioodi aegses Eesti Vabariigis. Oli ju Jürima hariduselt agronoom ning oma peamiseks missiooniks pidas ta talupoegade teadlikkuse tõstmist põllu- ja majapidamise arendamisel.
Anne Eenpalu rääkis eestluse aadete suunamisest ja kujundamisest 1930. aastate teises pooles, mis lõppkokkuvõttena kandis esimese vabariigi lõpul vilja inimeste tugeva isamaalisuse, talude heakorra ning aktiivse ühiskondliku tegevuse kaudu.
„Poliitrepressioonid ning riigijuhtide saatus NKVD haardes." Kindlasti üks kurvemaid peatükke eestlaste ja meie riigijuhtide saatuses oli nõukogude korra tulekuga järgnev repressioonide laine Eestis. Indrek Paavle, kes töötab Eesti Mälu Instituudis, oli koostanud köitva ettekande August Jürima ja teiste riigitegelaste saatuse kohta. Midagi rõõmustavat seal ei olnud, üle poolte arreteeritutest kas hukati või nad surid vangilaagrites, üksikud pääsesid.
Konverentsi lõpetasid R. Mülts, Koigist pärit noor ajalootudeng, ürituse üks eestvedajatest ning näituse koostaja ja Jürimade kauge sugulane Kanadast. Ajaloopäeva ja -konverentsi korraldajad ja toetajad olid Järvamaa Muuseum, Koeru Vallavalitsus, Koigi Vallavalitsus, Järva Maavalitsus, Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Kaitseliidu Järva Malev, Uno Aan, Ründo Mülts, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Järvamaa Pärandi Sihtkapital.
Üritusse mahtus ka tänavu kevadel gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetajate autasustamine maavalitsuse meenetega, mille andsid üle Inge Mihkelsaar ja Anne Viljat.
