Ala põhikooli tegemised
Samas tutvustati Eesti hiidrahne. Suurimaks peetakse Nõva valla põhjaranniku lähedal asuvat Toodrikivi.
Toodrikivi puhul küll vaieldakse, kas seda saab lugeda maismaal asuvaks hiidrahnuks, sest enamik ajast on ta vee all ning välja paistab kivist väike nukk ainult väga madala veeseisu korral. Meremeeste jaoks on tegemist salaliku kariga.
Kivi pärineb Osmussaare ja Krassi saare vahel asuvast Neugrundi meteoriidikraatrist, mis on üle 530 miljoni aasta vana. Plahvatanud asteroidi läbimõõt oli umbes kilomeeter.
Mitme hiidrahnuga on seotud muistendid ja legendid. Vainupea külas asuv Kaarnakivi olla rahvajutu järgi ühel udusel ööl Soomest Vainupea randa tulnud, hommikul istunud selle otsas kaaren. Õhtuti roninud rannapiigad kivi otsa ootama oma merelt saabuvaid peigmehi. Samuti minevat kivi alt käik põrgusse, selle kaudu käivat Vanapagan väljas.
Räägiti ka hiidrahnudest maailmas. Euroopas võib hiid- või rändrahne leida näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Taanist. Eesti on aga hiidrahnude poolest Euroopa rikkaim maa, samuti asub siin Põhja-Euroopa jäätumisala suurim maismaal asuv hiidrahn - Letipea Ehalkivi.
Eestis paikneb ka suurim ohvrikivi - Iila külas asuv Ellukivi. Maailma 140 suurimast rahnust 120 asuvad Eestis ning sellele on väga lihtne seletus: Skandinaavia poolt libises mandrijää ühtse massiivina Läänemere lamedasse nõkku ning sealt edasi lõuna poole. Liustikud haarasid kaasa kive ning külvasid need uutesse paikadesse. Kõigepealt pudenesid kogukamad ja raskemad rahnud. Eestis asub enamik hiidrahnudest põhjarannikul, Lõuna-Eesti rahnud on väiksemad ja paiknevad hõredamalt.
Samuti jääb Läti vägevaim rändrahn alla Lõuna-Eesti suurimale ning Leedu suurim jääb omakorda alla Läti suurimale. Eestis on suurem osa rändrahnudest kaitse all, kuid maailmas on suuri rahne kasutatud mitmeti: Venemaal tahuti näiteks Kõuekivist alus Vaskratsaniku monumendile. Saksamaal aga tehti rahnust tarbe- ja kunstiesemeid, millest kuulsaim - hiigelsuur kauss - asub Berliini Muuseumisaarel. Eestis rääkis baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen esmakordselt vajadusest võtta suured rändkivid kaitse alla juba 1879. aastal.
Helme vallas asub samuti üks hiidrahn: Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 ja kõrgus kaks meetrit.
Loengu lõpus said kõik küsimusi esitada. Kalle Suuroja rääkis veidi sellestki, kuidas temast sai geoloog. Seejärel moodustati grupid: koostati ja lahendati ristsõnu ning täherägastikke loengust saadud info põhjal.
Pärast loengut toimus Ala rahvamajas pidulik kontsertaktus, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale.
Esinesid Ala kooli laululapsed, memmede rahvatantsurühm Hõbetäht ning külalised Lätist Naukšene vallast. 26. veebruaril said lasteaia lapsed ja algklasside õpilased tänu projektile "Aitan lapsi" vaadata Viljandi Ugala teatris etendust „Suur maalritöö". See oli kirjanik Ellen Niidu samanimelise lasteraamatu järgi valminud tore lugu maalrist, kes aitab maailma värve luua. Vaatajate silmade all jutustatakse ja maalitakse valmis lugu, kuidas mered said siniseks ja maasikad punaseks. Jutustaja oli Carita Vaikjärv ja kunstnik Oleg Titov. Hiljem said lapsed ise oma teatrielamused paberile maalida, valminud töödest seati üles näitus.
1. märtsil Valga spordihallis aset leidnud haridusmess «Vali nutikalt!» oli Valgamaal esimene omataoline. Võimalustega haridusmaastikul käisid tutvumas ka Ala põhikooli 8.-9. klasside õpilased.
Messil tutvustasid end Valga, Tõrva, Miina Härma, August Kitzbergi nimeline ja Otepää gümnaasium, samuti Lähte ühisgümnaasium ning Tsirguliina ja Puka keskkool.
Erialade valikut tutvustasid Luua metsanduskool, Võrumaa kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus ja Räpina aianduskool. Kõrgkoolide võimalusi tutvustasid Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
Organisatsioonidest tutvustasid noortele endi pakutavaid võimalusi Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit, Rajaleidja karjäärikohvik, kaitseressursside amet, Eesti Töötukassa, Valgamaa noorsootöökeskus Tankla, Väliskogemus, VeniVidiVici, Dream Foundation ja EURES. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürood esindas Seiklejate Vennaskond.
Osalejatel oli võimalus külastada ka ettevõtteid: puitmööblit tootvat ASi Valga Gomab Mööbel, jalatsite valmistajat ASi Moon ning ajalehe Valgamaalane toimetust.
Osa sai võtta loosimistest, viktoriinidest ja meelelahutusprogrammidest. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli boksis sai kontrollida oma veresuhkru ja hemoglobiini näitusid.
Ürituse jooksul esinesid paljud Valgamaa noortebändid ning päeva lõpus esitas südamliku kontserdi Marek Sadam. 12. märtsil toimus 4.-7. klassi õpilastele õppeprogramm PrügiVaheTund. SA Teeme Ära on 2008. aastast tegutsenud prügikoristustalgute korraldamisega.
Nüüd on nad otsustanud koos keskkonnainvesteeringute keskuse ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜga käia 150 koolis ja propageerida läbimõeldud tarbimist ja jäätmete keskkonnasõbralikku käitlemist.
Õppeprogrammist saadi teada, missugune on tootmise mõju keskkonnale, kuidas saaks asju taaskasutada ning miks ja kuidas sorteerida prügi.
Õpilasi pani imestama, et ühe tavalise T-särgi tootmiseks kulub 100 liitrit vett. Meil on puhast vett külluses, aga maailmas sureb palju inimesi, sest joogivett pole. Koolis kasutatakse iga päev paberit, aga iga konteiner vanapaberit säästab looduses ühe kasvava puu. Paneb mõtlema! Leidsime erinevaid viise, kuidas paberit säästlikult kasutada. Lastele jagati teadmisi prügi sorteerimise vajalikkusest ning seletati, kuidas seda teha. Kokkuvõtteks pidid programmis osalenud õpilased sõnastama reeglid, kuidas käituda keskkonnasõbralikult. Jätkutegevustena saab veel osaleda fotojahil „Prügi õudus" ning tegevustes, mis vähendavad jäätmete teket või suurendavad jäätmete sorteerimist.
14. märtsil viisid juhendajad Tartu keskkonnahariduskeskusest läbi Läänemere õppeprogrammi.
Programm käsitles järgmisi teemasid: Läänemere elustik muutuvas ajas, Läänemere kalad, hülged ja nende kaitse, õlireostus ja selle likvideerimine, õlireostuse mõju lindudele, keskkonnamürgid ja nende mõju elustikule, Läänemere ajalugu, Läänemere selgrootud ja soolsus, linnud ja nende kaitse.
Õppepäeval lahendasid õpilased ülesandeid, tegid praktilisi töid, määrasid selgroogseid ja selgrootuid loomi. Tegevust toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
Emakeelepäeva auks viidi läbi viktoriin, mis sisaldas küsimusi eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri kohta.
Osavõtjad olid tublid ning tulemused tasavägised ja pisikese auhinna said kõik õpilased. Olgu siinkohal ära märgitud iga vanuseastme parimad: 1.-3. klassis Triin Visor, Lisette-Valerie Maidla, Kevin Köster; 4.-6. klassis Kadri Aria, Kalmer Kähr, Kätlin Kivit, Anty Leppik, Joonas Murnek, Sandra Orav; 7.-9. klassis Kairi Peetersoo, Kaisa Pinka, Reimo Saar, Maarja Brunn, Merit Sillaots, Kristi Vister, Elen Liigus ja Geimo Saar.
Õpetajad Evelyn Tamm ja Kaidi Kuškis,
9. klassi õpilane Elen Liigus
