Ämari aastakümned: Nõukogude lennubaasist NATO vihmavarjuni
15. mail täitub 75 aastat päevast, kui Eesti ja Nõukogude Liit kirjutasid alla lepingule Ämari mõisa ja selle ümbruse maa-ala üleandmiseks Suurküla aerodroomi ehitamiseks. Ämari lennubaasis nõukogude ajal teeninud Andres Eriks tutvustab asula tänast ja eilset päeva.
Jutuajamise alguses ütleb Andres Eriks, et viimasel ajal on paikkonna kohta avaldatud pahatahtlikke usutlusi. Avaldatakse arvamust, et asulas on halb ning lennuväli segab elu.
“Siin on ikka palju neid, kes aina virisevad,” räägib Eriks. Asulas on korralik veevärk, pumpla ja reoveepuhasti. Ümberringi on mets ning lähedal on jõgi. “Mida veel tahta. Elada on siin hea,” lisab mees. Ta ütleb, et 1980ndatel elas Ämaris umbes 3000 inimest. Täna arvestakse elanike arvuna juba alla 600. Töötab kaks kauplust ja põhikool, heakord on tublisti paranenud.
1990ndate alguseni oli kogu asula aia taga ning sissesõit käis vaid lubadega. Kui toonase Vene lennuväe üksused hakkasid lahkuma, algas segaduste aeg. “Eks püüti rabada ja ära viia kõike,” meenutab Eriks. Sõjavägi andis majad üle heas korras, hiljem muutusid osad neist tondilossideks. Kokku lammutati Ämaris viis elumaja ja hotell-ühiselamu.
Tippaegadel oli Ämaris 60-70 lennukit. Nende hulgas vähemalt 30 ründelennukit SU 24.
