Ärge olge professionaalsed töötud, vaid tööotsijad!

Kuidas tööintervjuu edukalt läbida? Milliseid küsimusi võib oodata? Üleeestilise noorte tööhõive projekti "Nupp tööle!" raames saadi põletavatele küsimustele vastuseid koolituspäeval Saku Õlletehases, telgitaguseid valgustas personalidirektor Ave Kala.

On mõnus hommikupoolik. Noori teadmishimulisi saabub rohkem, kui kõneleja oodata julges ning näib, et see annab talle vaid positiivset energiat juurde. Tutvumisvoorus saab iga noor tööotsija öelda oma nime ja küsimuse, mis tal seoses tööintervjuuga on tekkinud. Järjekorras esimestele tuleb ülesanne üllatusena ning pähe ei torka ühtki põletavat küsimust, mida personalidirektorile esitada. Tasapisi hakkab aga muresid kooruma: „Kuidas üldse jõuda tööintervjuule?", „Kuidas tõestada oma pädevust, kui varasem töökogemus puudub?", „Kuidas intervjueerijale meelde jääda?" Pärivad noored.

Koolitaja on rahuloleva näoga ning kinnitab, et kõigist neist aspektidest võib rääkida. Siis aga võtab välja punase õuna ja küsib, kes tahab seda endale saada. „Ilus ja pestud õun on," täpsustab ta. Üks hakkaja noormees tahabki. Koolitaja julgustab: „Tee siis midagi, et see endale saada." Noormees tõuseb laua tagant püsti ja hakkab ettevaatlikult õuna suunas liikuma. Jäänud on veel viis meetrit, siis haarab koolitaja õuna enda kätte ja lööb hambad sisse. Ise kiidab: „Mmm... täitsa hea!" Noormees kehitab õlgu ja kõnnib oma kohale tagasi.

Koolitaja sööb suutäie ära ja pärib: „Aga mis siis, kui see oleks olnud töökoht? Oleksidki olnud ilma?" Ja annab nõu: „Asjad ei juhtu iseenesest. Sea endale eesmärk! Ületa takistused! Kui seda õuna ei saanud, siis võta ploom, istuta uus õunapuu või tee midagi muud! Aga ära anna alla!" Hammustatud õun jääb lauale kõigi silme ette lebama ...

Algus on kõige olulisem

Mis siis ikkagi tööintervjuul saama hakkab? Mitmed alustavad sooviga:" Räägi endast!" Õlletehase personalijuht armastab ka seda küsimust: siis saab näha inimese pingetaluvust. Uksest sisse astumine ja esimesed laused pidavatki olema tööintervjuu kõige stressitekitavam osa. Ent seekord kõneleja  mitte lihtsalt ei küsi, vaid annab ka vihjeid hea vastuse kohta: „Ärge öelge, et endast on raske rääkida. Võib öelda, et minu ülemus või sõbrad kiidavad, et olen X omadustega. Tehke võimalikult sisukas kokkuvõte ning mõnest minutist piisab. Intervjueerija on ka ikkagi inimene."

„Ja kas te teate, et kõigile küsimustele ei pea üldse vastama?" pärib koolitaja Kala. Näiteks andmeid oma poliitiliste vaadete, vanuse, kodakondsuse, perekondliku staatuse, laste arvu jm kohta pole kohustust avalikustada. Võib vastata hoopis, et soovitud töö puhul pole see oluline.

Kuulajaskond mõistab, et sellist vastust tööintervjuul kõikidele küsimustele siiski anda ei saa. Tuleb rääkida endast ja oma senistest kogemustest. Koolitaja paneb südamele, et rasketele küsimustele - kui palju palka sa soovid, millised on sinu nõrgad ja tugevad küljed, milline on olnud sinu suurim läbikukkumine - peaks vastused valmis mõtlema. Siis ei tohiks tööintervjuus midagi keerulist olla.

Harjutamine teeb meistriks

Osalejad saavad keerulistele küsimustele vastamist harjutada. Õlletehase personalidirektor Ave Kala, kelle jaoks intervjueerimine ongi üks tööülesannetest, pärib: „Kui palju palka sa tahad? Milline töö sulle sobib?" Reaktsioone on mitmeid - kes jääb õhku ahmima, kes vastab särasilmselt ja enesekindlalt, kes räägib lõpmata pikalt. Koolitaja ja kaaskuulajad leiavad igas vastuses midagi positiivset ning vajadusel kommenteerivad, kuidas saaks vastust veel lihvida. Olulised on sealjuures nii sõnad kui ka kehakeel.

Koolitaja jagab noortele mõtteteri: „Ärge olge professionaalsed töötud, vaid tööotsijad. Ja mõelge tõsiselt, mida teha tahate! Ambitsioonid peavad olema kõrged, aga realistlikud." Oma ütlust vürtsitab ta näitega jaapani noormehest, kelle püüdluseks on saada linna parimaks liftipoisiks. „Alati ei pea pürgima karjääriredelil tingimata ülespoole, võib ka püüda oma ametialal parimaks töötajaks saada," kõlab paljudele uudne mõtteviis.

Enne, kui noored pääsevad ekskursioonile õlletehasesse, sõnastab personalidirektor Ave Kala tööintervjuu tähtsuse: „Pange tähele, tööintervjuu ei ole ainult töölevõtja tutvumine tulevase töölisega. See annab ka võimaluse uuest ettevõttest ja pakutavast tööst aru saada."

"Nupp tööle!" programmi käivitajad on Targa Töö Ühing, Tööandjate Keskliit ja Töötukassa. Programmiga on liitunud mitmeid mainekaid tööandjaid, kes peavad oluliseks järelkasvu nõustamist ja koolitamist, sh teadliku karjäärivaliku tegemist. Koostööpartnerid on ka CV-Online ja Eesti Noorteühenduste Liit. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfot noorte tööotsijate programmist saab kodulehelt www.nupptoole.ee ja Facebookist ("Nupp tööle"). Osalemissoovidest tuleks kiiresti teada anda aadressil [e-mail]