Aruküla noormeeste valmistatud elektriabimootoriga Ööbiku jalgrattaid sõidab tänavatel kümmekond

 (8)
Aruküla noormeeste valmistatud elektriabimootoriga Ööbiku jalgrattaid sõidab tänavatel kümmekond
Ühe ratta tegemiseks kulub Ardo Kauritil ja Rait Udumäel 2-3 nädalat.Foto: Sõnumitooja arhiiv

Aruküla noormees Ardo Kaurit on tuntud krossisõitjana, nüüdsest on ta ka ettevõtja. 2014. aasta kevadest on Tallinna tänavatel veerenud jalgarattad, millel raami küljes puust kastid ning mis töötavad akuga. Elektriga jalgrattaid toodavad lisaks Ardo Kauritile veel kaks noormeest: Rait Udumäe Arukülast ning Hannes Laar Tallinnast.

Ardo Kaurit selgitas, et kuigi ratas töötab nagu kõige tavalisem jalgratas, on sõites tunda, et midagi on teistmoodi, sest rattal oleks juures nagu tagantlükke jõud. Mootor ratta küljes annab sujuvalt hoogu ning muudab mäest üles väntamise lihtsamaks. Mootor läheb tööle, kui väntamist alustada ning lõpetab, kui lõpeb väntamine.

Ta rääkis, et taoliseid rattaid on maailmas veel ja nagu kõnekäänd ütleb, siis jalgratast nad ei leiutanud, kuid on valinud teistsuguse lähenemise: „Ööbiku rattad paistavad silma lihtsa kasutajaliidesega ning rõhku on pandud mugavusele ja ka välimusele. Kui mootori aku peaks tühjaks saama, töötab sõiduvahend nagu tavaline jalgratas. Mootor peab vastu ühe laadimisega umbes 50 kilomeetrit.”

Tegu on linnatänavatel legaalse, Euroopa Liidu nõuetekohase jalgrattaga, mis pole samas kategoorias mootorsõidukiga ning luba sellega sõitmiseks ei ole vaja.

Rattaid on tellitud juba USAsse ning huvi tuntakse ka Iirimaalt ja Hawaiilt.

Noormeeste rattad kannavad nime Ööbik. Hannes Laar, kes olnud pikka aega rattahuviline ning rattaid kokku pannud, selgitas: „Nagu paljud firmanimed, on ka meie nimelugu veidikene sõpruskonnaga seotud. Mingil määral samastame ennast ööbikutega. Nad on väikesed linnud, kuid öeldakse, et maailma ilusaima häälega.“

Ardo Kaurit lisas: „Samamoodi oleme meie – väikesed, aga tublid. Välismaalased hääldavad seda oobaik, mis viitab jalgrattale.”

Praegu jahivad noormehed eelkõige Eesti turgu: „Tahame saada eestlastelt tagasisidet, et jalgrattaid veel lihvida ja paremaks muuta. Järgmine samm on siiski välja mõeldud ja prototüüp seisab kontoris ka seina najal. Ratas näeb välja nagu iga teine, kuid ikka Ööbiku kombel mootoriga ja väga jämedate kummidega. Tegu on krossiratta sarnase jalgrattaga.”

Ta lisas, et kui praegune toodang keskendub linnatänavatele, siis see on mõeldud pigem lõbusõiduks ja sportimiseks: „Idee on luua ka kaubaratas, mis aitaks transportida väiksemaid asju, lapsi, kas või toidukotti.”

Ööbiku rattad ei ole masstoodang ja neid saab tellida endale sobiva kuju, sadula, värvi ja lisadega. Osad tellitakse välismaalt ja pannakse kokku Tallinnas töökojas, mis on ühtlasi ka kontor. Puust kastid ja korvid valmistab rattale Rait Udumäe.

Lisaks linnatänavatel sõitmisele, aitab ratas ka trenni teha, kui seda treppidest üles ja alla vedada, sest ratas kaalub kokku umbes 20 kilo, millest 5 kaalub mootor.

Ööbiku rattatootjad teevad tihedalt koostööd eestlaste loodud rakendusega coModule, mis võimaldab kõik rattaga seonduvat infot näha enda nutiseadmes. Ööbiku rattal on ka GPS-süsteem, mis teeb ratta varastamise pea võimatuks. CoModulega näeb ratta omanik, kaua aku vastu peab, ratta asukohta ja annab teada sõnumiga ka sellest, kui ratas ära varastatakse.

Elukutse vahetuseks Ardo Kaurit rattatootmist ei pea: „Jagan ennast jalgrataste ja krossisõidu vahel. Omal moel on need ju sarnased ja täiendavad üksteist.”

Nädalavahetusel toimus Kiviõli krossisõit, kust Ardo Kaurit osa võttis. Seal oli ka Ööbiku rattatelk.

Ta ütles, et üldiselt on tal nädalas päevad ära jagatud: „Pool aega teen aktiivselt krossitrenni ja ülejäänud ajal arendan ja turundan Ööbiku rattaid.”

Ööbiku rattaid on olnud võimalus proovida näiteks Vormsi saarel ja Ülemiste keskuse ees. Ettevõtjad räägivad, et kõige raskem on esimest korda ratta selga saada, sõidutiirult tullakse tagasi juba rõõmsana: „Negatiivset tagasisidet polegi saanud.”

Suurim eesmärk on Ööbiku tegijatel tuua jalgratas Eesti liiklusesse, nagu seda tehakse mujal Euroopas.

Hannes Laar põhjendas, et jalgrattateed lähevad aina paremaks ja neid tuleb rohkem juurde.