Arvamus puidu põletamisest Narva elektrijaamade kateldes

 (43)
Arvamus puidu põletamisest Narva elektrijaamade kateldes
Delfi

Nagu muuseas, asja sisuliselt läbi aruta­mata, hääletasid meie rahvaesindajad seadusemuudatuse poolt, mis lubab Narva elektrijaamades koos põlevkiviga põletada hakkepuitu.

Eesti Energia hinnangul on hakkepuidu põletamine elektrijaama ka­teldes „roheline algatus" ja väga kasulik olevat hakkepuidu põletamine elektriener­gia tootmisel taastuvenergia seisukohalt lähtudes vaatamata sellele, et märja puidu põletamisel väikese kasuteguriga elekt­rijaamade kateldes kulub suur osa puidu kütteväärtusest vee aurustamiseks. Pealegi laseb Balti Soojuselektrijaam kevad-suve ja sügisperioodil oma soojuse ülejäägid Narva jõkke.

Akadeemik Anto Raukas ütles puidu kasutamise kohta rohelise energia tootmiseks järgmist: „Puidu põletamine elektrijaamade kateldes on pigem tegevus taastuvenergia sildi all rahapesuga - selle sõna otseses mõttes. See on ebaefektiivne ja kallis ning tuleb tarbijatel kinni maksta". Ainsaks tulemuseks on kütte- ja tarbepuidu meeletu kallinemine nõudluse suurenemise tõttu.

Peale selle, kui Eesti Energia hakkas Narva elektrijaamade kateldes lisaks põlev­kivile kasutama hakkepuitu, tõusid puidu müügihinnad ajakirjanduse andmetel ligi 40%. Kusagilt pole näha, et see tarbijatele kasulik oleks olnud. Selleks, et elektrijaa­mad hakkepuitu kasutada saaks, peavad tarbijad elektri ja küttepuude eest kõrgemat hinda maksma.

Muidugi on hakkepuidu põletamine elektrijaama kateldes kasulik Eesti Energiale, sest ta saab kõrgema elektrihinna kaudu taastuvenergia toetust selleks, et Narva põlevkivielektrijaamade kateldes ära põletada 400.000 tihumeet­rit hakkepuitu aastas. Puit on ju elektri tootmiseks väga hea kütus, sest sellel ei ole CO2 maksu, tuhka tekib võrdlemisi vähe ning väävlit praktiliselt üldse mitte. Kuid probleem on selles, et kui elektri ja soojuse koostööjaamad kasutavad ära pea kogu hakkepuidu kütteväärtuse, siis on see Narva elektrijaamades 30% ümber. Me põletame ühte Eesti suurimat rikkust Narva elektrijaamades väikese kasuteguriga. Või korvab hakkepuidust elektri tootmise eba­efektiivsuse CO2 saastekvootide müügist saadud tulu?

Asi oleks arusaadav - loogiline ja ilus, kui biokütusena kasutataks raiejääke. Paraku aetakse Narva elektrijaamades ahju kvaliteetset kütte- ja paberipuitu. Tulemu­seks on küttepuude räige hinnatõus, mis lööb valusalt nende inimeste tasku pihta, kes kasutavad toasooja saamiseks ahju­kütet. Raiejääkide (puuokste ja kändude) koristamine raielankidelt pole just odav tegevus. Lihtsam on valmistada hakkepuitu ümarpuidust. Juba Rooma riigitegelane Plinius ütles, et puud ja metsad on kalleim aare, mida loodus on inimesele andnud. Kasutagem siis seda aaret - mida loodus on Eesti inimestele nii ohtralt andnud - säästlikult.