CaDrina 2011- teeviit tehnikamaailma
AutoCad-i esimene võistlus möödunud aasta 5. märtsil lõppes Kadrina keskkoolile edukalt. Hea algus sai tehtud. Kuid kõike seda saab alati paremini teha. Mida uut ja iseäralikku on kavas rakendada sel aastal?
Arvo Pani (edaspidi A.P.): Kui silmas pidada võistluse tulemust, siis peame tõesti rõõmustama Kadrina Keskkooli võistkonna esikoha üle. Algus sai tehtud. Peale esimest võistlust kogunes korraldustoimkond, et teha kokkuvõtteid lõppenud üritusest ja alustada ka koheselt ettevalmistusi juba järgmiseks võistluseks CaDrina 2011. Üldjoontes oldi võistluse korraldusega ja läbiviimisega rahul. Küll aga tulid välja ka mitmedki kitsaskohad, millega tuleb kindlasti arvestada järgnevate võistluste korraldamisel. Sel aastal on väga tõsiselt tegeletud Juhan Viise eestvedamisel võistlusülesande täiustamisega ja võistlejatele arusaadavamaks muutmisega. Ülesanne (projekteerida rulapark) on tehtud võistkondadele väga hästi mõistetavaks. Esmakordselt tuleb lahendada ka koduülesanne ning tutvustada oma võistkonda. Eks pisimuudatusi ole ka organiseerimise tasandil.
Juhan Viise (edaspidi J.V.): Võistlusülesanne on sel aastal pisut keerulisem. Vaatajatele peaks aga parema jälgitavuse tagama võistluse kommenteerimine spetsialisti poolt.
Eelmisel aastal oli ka juttu osavõtjate ringi laiendamisest ning võistluse muutmisest rahvusvaheliseks jõuprooviks. Kui kaugele on sellega jõutud?
A.P.: Tõsi ta on. Läbirääkimised on käinud meie naabritega Soome Vabariigist. Tundub, et sellekohane huvi on olemas. Korraldatakse ju seal lausa riigi meistrivõistlusi CAD süsteemide tundmises. Tun-dub, et soomlastel on praegu probleeme meie võistluse paigutamisega oma kalendrisse. Loodame, et sel aastal tulevad kohale vaatlejad, kellega siis juba otseselt kokku leppida ka nende võistkonna toomine järgmisele CADrina võistlusele aastal 2012.
2005. aastast õpetatakse Kadrinas valikainena ärijuhtimise ja tehnoloogia aluseid. Insenerigraafika programm AutoCad on selles üks mahukamaid. Millisena näeksite insenerihariduse edasist käekäiku? Milline oleks vahetu praktiline side tootmis ettevõttega?
A.P.: Kuna meil napib ettevõtetes vastava haridusega kvalifitseeritud inimesi, peaksime riigi tasandil tegema otsuseid, mis tagavad meile soovitud tulemuse. Praegu räägitakse järjest enam tehniliste erialade ja loodusteaduste õpetamise vajadusest koolides. Riik on selles osas astunud ka juba esimesi konkreetseid samme – eelmise aasta lõpul eraldati rahalisi vahendeid nendele valdkondadele tehniliste vahendite ja õppevahendite muretsemiseks. Sellest aga paraku ei piisa. Sellesse programmi tuleb kaasata aktiivsemalt lapsevanemad, kohalik omavalitsus, kindlasti ka ettevõtjad. Hea näide siinkohal on meie kooli tegevus sellesosas läbi valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused”. Praegu käib töö gümnaasiumi uue õppekava koostamisega ja see valikaine saab olema ühe pakutava õppesuuna baasõppeaineks. Selge on see, et insenerihariduse omandamine pakub lähitulevikus väga palju erinevaid võimalusi tööturul aktiivselt kaasa rääkimiseks.
J.V.: Valikkaine, mis on muutumas Kadrina keskkooli õppesuunaks, peaks aitama noortel selgemaid valikuid teha edasiste õpingute jätkamiseks pärast keskkooli. Kes läbi meie pakutavate baasteadmiste tunneb, et loodusteadused ja tehnoloogiad on see, millega oma elu siduda, jätkavad õpinguid vastavates kõrgkoolides. Et teha tasemel tööd tänases avatud maailmas, võiks inseneriharidust omandada kahes järgus: valdav osa õpinguid teha Eesti kõrgkoolides, kuid kindlasti aasta-paar õppida mõnes väga heal tasemel olevas Euroopa või Ameerika ülikoolis. See peaks olema sihiks juba oma õpingute planeerimisel. Vahetu praktiline side tootmisettevõttega tekib loodetavasti siis, kui läbi kõrghariduse omandamise hakkab noortel saama selgemaks lõplik elukutse valik. Majandusseisu paranedes paari aasta pärast suudab Aru Grupp ehk tõsisemalt rääkida ka stipendiaadistaatusest (mis välismaale õppima suundudes on eriti oluline).
CaDrina võistluse üheks eesmärgiks on laiendada maakonna koolides teavet ja võistlustest osavõttu Auto Cad-i programmi ja võistluste kaudu. Millised on olnud vastukajad eelmise aasta CaDrina 2010 võistlusele koolides? Millised on olnud koolijuhtide ja haridus- ja teadusministeeriumi seisukohad selles küsimuses?
A.P.: Võistluse CaDrina peamiseks eesmärgiks ongi populariseerida tehniliste erialade õppimise vajalikkust noorte hulgas juba põhikooli-ja gümnaasiumiastmes. Et kandepind oleks võimalikult lai, käime kooli õpilasesinduse liikmetega erinevates Lääne-Virumaa koolides tutvustamas, mida võistlus CaDrina endast kujutab. Ühtlasi on meil hea võimalus tutvustada õppimisvõimalusi laiemalt Kadrina keskkoolis. Vastukajad AutoCAD võistluse kohta on igati positiivsed ja seda nii õpilaste kui õpetajate ning koolijuhtide hulgas (ka väljaspool maakonda). Oma positiivse arvamuse on välja öelnud ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes on selleaastase võistluse patroon.
Tunnustavaid sõnu oleme kuulnud ka mitmete teiste riigijuhtide suu läbi (siseminister Marko Pomerants, Riigikogu liige Peeter Kreitzberg jpt.). Võib öelda, et oleme õigel teel.
AutoCad on oma olemuselt joonestustarkvara, mis võimaldab luua jooniseid kõige erinevamate valdkondade tarbeks. Kas jätkub noori, kel huvi ja tahtmine insenerikarjääri tegemiseks? On ju praegu suurmoeks humanitaarsed teadmised, seda on näidanud ka vastavad küsitlused. Milles näete magnetit, mis noori reaalaineid senisest laiemalt õppima paneks?
A.P.: AutoCAD on tõesti üks paljudest CAD süsteemi joonestustarkvara programmidest. Valikaine raames tutvustatakse veel mitmeid erinevaid programme. Oleks vaid õpilasi, kellele seda teha. Võib öelda, et viimasel aastal on huvi inseneriameti vastu tõusnud. Sel õppeaastal asus kümnendas klassis valikainet õppima 14 õpilast, mis on suurim õppimaasunute arv üldse. Head meelt teeb see, et väljastpoolt Kadrina valda asus valikainet õppima kolm õpilast. Arvan, et üks põhjustest on siin meiepoolne selgitustöö maakonna õpilaste hulgas. Eks seda selgitustööd tehniliste õppeainete õppimise vajalikkuse osas tule teha jätkuvalt. Kõige tähtsam huvi tekitamise osas on praktilisus. Ehk siis tähendab see seda, et õppe-ja ainekavad peavad olema koostatud rõhuasetusega rohkem praktilisele tegevusele. Mis puudutab seda kallutatust humanitaarsele poolele, siis arvan, et ega asi nii hull ka pole. Tegelikult on ju humanitaarsuunda ja reaalsuunda võimalik edukalt kokku sobitada ja nii see tegelikult ongi - üks ei saa läbi teiseta. Tähtis on see, kuidas need valdkonnad panna tööle selliselt, et nad teeniks noorte huve.
J.V.: Reaalained on määravaks järjest enam tehniliseks muutuvas maailmas. Microsoft ja Apple on majandustulemuste poolest löönud nii loodusvaradega kauplevaid suurkontserne kui ka väga pika ajalooga finantskorporatsioone. Magnetiks noortele on tulevikuperspektiiv. Omandades inseneriharidust on lahtise pea ja ettevõtliku vaimuga noortele pärast tehnoloogiaõpinguid huvitav ja tasuv töö erinevates valdkondades kindlustatud. Insenerlik ratsionaalne mõtlemisoskus on tänases maailmakorralduses oodatud nii tööstuses, ehituses kui ka fi nantsasutustes ja tipp-poliitikas.. Ja ühiskond on täna selle eest ka valmis vääriliselt tasuma.
Insenerigraafika on tihedas seoses arvutiõppega. Kuidas on Kadrina koolis lood arvutiõppe ja infotehnoloogia omandamisega üldse?
A.P.: Arvan, et arvuti – ja tehnoloogiaõppeks on Kadrina keskkoolis loodud normaalsed tingimused. Kõigil õpilastel on võimalik saada teadmisi infotehnoloogia valdkonnas. Meil on kolm arvutiklassi, lisaks multimeedia kabinet. Õppetundide mitmekesistamiseks ja huvitavamaks muutmiseks on õpetajatel võimalik kasutada erinevaid tehnilisi vahendeid. Loomulikult ei ole need tingimused täiuslikud. Sel õppeaastal oleme planeerinud rohkem rahalisi vahendeid infotehnoloogia valdkonna parendamiseks. Loodan, et aastaks 2013 on kool varustatud õppe- ja tehniliste vahenditega selliselt nagu seda nõuavad ka põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad.
Mida ütleksite CaDrina 2011 osavõtjatele julgustuseks?
A.P.: Arvan, et CaDrina 2011 tuleb huvitavam ja paremini ette valmistatud, kui eelnev võistlus. Võistlusülesanne on huvitavam, meelelahutuslik programm on mitmekesisem, pealtvaatajatele on välja pan-dud mitmeid erinevaid auhindu jpm.
Tuleb huvitav võistlus. Soovin edu võistlusel kõigile kolmele võistkonnale – Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, eriti hoian pöialt loomulikult omadele. Loomulikult on võit tähtis, kuid veelgi tähtsam on osalemine, teadmiste ja kogemuste saamine ning nende jagamine. Ootame ka arvukalt pealtvaatajaid, eeskätt neid, kel plaan oma tulevik siduda inseneriametiga. Oodatud on ka lapsevanemad. Jälgige reklaami!
J.V.: Juhtub sageli, et inimesed ei realiseeri endas peituvaid andeid-võimeid. Tihti on vaja tõuget, et kogeda: MA SUUDAN! CaDrina võistlus on üks võimalus proovida lahendada keerulisena näivat ülesannet. Valmistudes aasta pärast toimuvateks võistlusteks on järgmistel noortel omakorda võimalus oluliselt avardada oma võimete silmapiiri ruumilise mõtlemise ja insenerigraafika vallas. Nagu elus ikka, muutuvad paljud tööd ja ülesanded lihtsamaks, kui oleme neid lahendama asunud. Tehke ära!
Kui arvukas oli seekordne toetajaskond? Ettevõtmine nõuab ju kulutusi.
A.P.: Tahan tänada kõiki ettevõtteid ja nende juhte, kes oma õla sellele suurepärasele üritusele alla on pannud!
Olgu nad siinkohal ka ära nimetatud: Aru Grupp AS, Flexa Eesti AS, Pomemet OÜ, HAKA Plast OÜ, Pixner OÜ, GALO Gaasid OÜ, Rendipark OÜ, Usesoft AS, Auto-desk Inc., IT Shop AS, JELD WEN Eesti AS, Põhjakeskus, BreMMer Reisid OÜ, Areal Disain OÜ, Kontori ja Kooli A&O, Cadsys, MM Agentuur, Swedbank AS, Nordea Pank Eesti AS, Kadrina vald ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Kohtumiseni 4. märtsil k.a kell 17:00 Kadrina Keskkooli aulas.
