Aastal 1994, kui Illuka vald ja kool võitlesid raskustega koolimaja restaureerimisel, otsustasime leida ka Illuka mõisa viimase omaniku Claus von Nottbecki järglased. Lootsime, et ka mõisniku järglased on rikkad Saksamaa kodanikud ja abistavad meid mõisa restaureerimisel. Elusolevad järglased - kaks tütart ja poeg Claus Friedrich von Nottbeck osutusid tavalisteks pensionärideks ning abi osutus rohkem moraalseks.

Küll aga lõi see alguse edaspidistele sõprussidemetele, eriti Claus Friedrich von Nottbeckiga.

Hr. Claus on korduvalt külastanud Eestimaad ning alati ka Illukat. Esmane külaskäik koos perega ja lähedaste sugulastega toimus 30. juunil 1995. aastal. Järgnevalt püüdis ta ikka üle aasta külastada Eestit ja Illukat.

Ta tundis elavat huvi meie käekäigu vastu. Oli kurb, kui tervislikel põhjustel ei saanud külastada Eestimaad. Külastuskäikudel külastasime Saka mõisa (osales ka endine omanik), Ontika paekallast, Toila parki, Narvat, käisime Punamäe kordonis, suplesime Peipsi järves, korjasime murakaid Kotka rabas, ööbisime Pannjärve tervisespordikeskuses.

Ta külastas perega ka paljusid teisi kohti Eestimaal.

Claus Friedrich von Nottbecki näol kaotasime sõbra, kes oli säilitanud nii eesti keele kui meele.

Mälestust Sa kaunist väärid,
väärid austust, sõnu häid.

Mälestuste kauneid hetki

meile Sinust meelde jäi.

Sõber Villio Reinsalu