Eesti Aasta Põllumees 2012 – AS Grüne Fee Eesti tegevjuht Raivo Külasepp
Nõnda on tõesti läinud, et viimasel kolmel aastal valitud Aasta põllumees on pärit Tartumaalt. Ega ta midagi muud tähenda, kui seda, et teised on kandidaatide esitamisel ilmselt veidi tagasihoidlikumad olnud. Tublisid põllumehi, maaelu edendajaid, leidub igas Eestimaa nurgas ja kindlasti on neil märgatav panus selles, et maaelu selliselgi kujul säilinud on. Kogemus näitab, et maaelu on arenenud paremini nendes piirkondades, kus on olemas kindel töökoht.
· Kuidas toimub nominentide valimine ja kes valib lõpuks välja selle kõige, kõige?
Ega ma valimisreglementi nii täpselt teagi, aga kandidaate saavad esitada erialaliidud, seltsid jms. ühendused. Valimist korraldavad „Maaleht" ja Eesti Põllumajandus - Kaubanduskoda koostöös Nordea pangaga. Sel aastal oli väljakuulutamise üritusele kutsutud 16 nominenti. Kas neid nõnda palju oligi, seda mina ei tea. Valiku tegi 11 liikmeline žürii, kus lisaks korraldajatele on ka eelmise aasta Põllumees, EAS esindaja, Riigikogu Maaelu komisjoni esimees jt.
· Ilmselt on see tiitel välja teenitud aastatepikkuse tööga või oli k.a. ka midagi väga olulist, mis otsustavaks sai?
Peaks komisjoni liikmetelt küsima, mis määravaks sai, aga ilmselt on lisaks otsesele tootmistegevusele ka midagi tootmisvälist, mida samuti arvestatakse.
· Kirjelda lühidalt suuremaid probleeme eesti köögiviljakasvatuses ja millised oleks sinu arvates nende võimalikud lahendused?
Köögiviljakasvatuse peamised probleemid on erinev toetustase Euroopa Liidu liikmesriikides, energiakandjate hinnatase ja tarbijate ostuvõime. Kui muud sisendid on enam-vähem samal hinnatasemel kogu Euroopas, siis erinevused palgatasemes tekitavad suured vahed tarbijate ostuvõimes. Ja kui tootmist toetatakse ka erinevalt, siis on siinkandis toodetu tarbija rahakoti suurust arvestades liialt kõrge hinnaga.
· Oled korduvalt öelnud, et ideaalis võiksid kõik otsetoetused kõigis maades kaduda. On teada, et põllumajanduse toetamisele kulub lõviosa EL ühisest eelarvest. Kas oled mõelnud, et juhul, kui see raha jääks eelarvesse alles, siis milleks oleks seda kõige otstarbekam kasutada?
Õigem oleks toetada sel juhul tarbijat, kes toidukaupa osta ei jõua. Sööma peab tarbija igal juhul, seetõttu on ka selle toetuse ebaotstarbekas kasutamine väiksema tõenäosusega.
· Mis oleks saanud endisest Luunja sovhoosi aiandist, kui 1993. a. Soome-Eesti ühisfirmat ei oleks loodud?
Mis aiandist oleks saanud, siis variandid oleksid katmikaianduse hetkeolukorda Eestis arvestades, kas taoline
nagu ta täna on, kas siis väiksemahuliste investeeringutega toomistegevuse säilitamine (Sagro) või siis tootmistegevuse lõpetamine (Kohtla-Järve aiand).
Kuidas oleks läinud, ei oska küll hetkel öelda. Ilmselt on hetkeolukord üks paremate variantide seast.
· AS Grüne Fee Eesti territooriumil on veel klaasiga katmata pinda. Kas on lähiajal plaanis tootmist laiendada?
Äritegevuse laiendamine on võimalik vaid siis, kui on olemas turg toodete realiseerimiseks. Plaanid on olemas, aga nende realiseerumine sõltub tarbijate ostuvõimest meil ja lähinaabrite juures.
· Oled Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige. Mis on selle organisatsiooni kõige tuntavam kasu eesti põllumeestele?
EPKK reageering RIMI nn. „sealiha kampaaniale" lahendas probleemi kiiresti kodumaise tootja ja tarbija kasuks. Lisaks pakutakse läbi erinevate messide võimalust tootjatel tarbijaid leida, korraldatakse traditsioonilisi erialafoorumeid - aiandus- piima-, liha-, teravilja- ja maaelu. EPKK on sotsiaalseks partneriks riigile erinevate põllumajandustootjate huvide esindamisel.
· Oled olnud Luunja vallavolikogu kahes koosseisus. Kõigil sel ajal volikogus olnutel on meeles sinu tasakaalukas olek ja hästi läbimõeldud ja arukad ettepanekud. Kahjuks oled sa muude tegemiste rohkuse tõttu viimasel ajal otsesest volikogutöös osalemisest loobunud, kuid heaks nõuandjaks oled jäänud senini. Mida saaks vald oma ettevõtjate heaks rohkem teha?
Kui vald lahendab talle pandud kohustused kiiresti ja efektiivselt, ei koorma ettevõtlust liigse maksukoormusega ja tagab igasuguse ettevõtlusega seotud informatsiooni, mida tema kaudu levitatakse, kiire edastamise ettevõtjateni on ta võimalusi arvestades oma ülesanded täitnud.
· Sinu ema Veera Külasepp on töötanud kaua aega edukalt Luunja sovhoosi köögiviljakasvatuse peaagronoomina. Ta on pärjatud omal alal Tartu rajooni parima tiitliga ja võib-olla veel suuremate aunimetustega. Kas praegune amet on sulle tulnud geenidest või mis olid need põhjused, et just selle tegevusvaldkonna valisid?
Geenide kohta ei oska midagi öelda, aga ilmselt on tegu olnud inimesele loomupärase mugavusega, mis mind selle koha ja tegevusega nõnda pikaks ajaks on sidunud. Samas on pidavad muudatused toimunud ning meeldivad inimesed ümbritsenud, neil on kindlasti selles määrav osa olnud.
Tänan vastamast. Infolehe tegijate ja kõigi lugejate poolt veelkord palju õnne suure tunnustuse puhul ning edu edasiseks!