Eesti keele eksami edukalt sooritanud vene noored jäävad ülikoolis keeleoskusega sageli hätta
Kuue kõrgkooli esindajad kogunesid TÜ Narva kolledžis, et arutada, kuidas teha vene tudengitele eesti keeles õppimine lihtsamaks, kirjutab Põhjarannik.
Seminaril tõdeti, et vene emakeelega tudengite eesti keele oskus jätab sageli soovida.
TTÜ Virumaa kolledži eesti keele õppejõud Ingrid Prees nentis, et gümnaasiumi eesti keele tundides drillitakse liiga palju riigikeeleeksamiks. “Keeletesti tulemused võivad paberil olla ilusad, aga puudub hakkamasaamine tavalises keelekeskkonnas − noored ei oska suhelda ega teksti koostada.”
Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi lektor Marju Ilves nentis, et riigieksami tulemusi ei usaldata ja kõiki tudengeid, kelle emakeel pole eesti keel, testitakse ise.
Ka sisekaitseakadeemia õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela rääkis, et nende koolis võeti 2001. aastal kasutusele keeletest just sel põhjusel, et gümnaasiumi lõpetasid noored, kes said riigieksamil 98-100 punkti, aga tegelikult keelt ei osanud.
Loe edasi Põhjarannikust.
