Eneseksolemise päeval Õisu sepikojas taaselustati pärimuskultuuri


Eneseksolemise päeval Õisu sepikojas taaselustati pärimuskultuuri
Suurt huvi pakkus viiendal eneseksolemise päeval Õisu sepikoja juures esiemade kombel seebikeetmine, mida õpetas asjatundja Lemmi Paul (paremalt teine). Foto :Meelis SõerdLõuna-Mulgimaa

Halliste valla algatatud ja Põllumajandusministeeriumi poolt rahastatud projektina sai Õisu sepikojas juba viiendat suve augusti lõpul teoks pärimuskultuurihõngulise eneseksolemise päeva.

Aastatega üha populaarsust võitev päev on ühtlasi selle korraldaja Õisu sepikoja omaniku Urmas Tuuleveski pere poolseks tänuks sealse vanavarakogu täiendamisel ja mõisapargi heakorrastamisel lahkelt abiks olnud õisulastele.

„Meil oli korraldamisel terve pere väljas: naine Kersti valmistas külalistele mulgiputru ja tütar Annika koos Eilika Riigoriga pannkooke, poeg Kristjan demonstreeris sepatööd, lapselapsed Greta ja Karl juhendasid eakaaslasi saviplönnide tegemisel ja naelte palkitagumisel," kõneles sepapere pea Urmas Tuuleveski. „Vend Kaido laotud leivaahjus valmis esimese tõsise teona Kati Kivja küpsetatud leib," lisas peremees. Ahjusoe leib võiga maitses sepikoja õuel vihmasabinate eest kaitsnud avaras telgis laualt valge räti alt lõigatuna väga. Kohvi kõrvale pakutud koogid olid mõisakoolidest ja Õisu naistelt.

Telgiseintele olid riputatud mõisaaegsed kehakatted ja rõivaesemed, kuurinurga taga puitalustel oli väljapanek vanaaegseid talviseid töid ja lõbusid jääl kujutanud fotokoopiatest.

Sepapere kätetööna valmiva omavormitud savitellistest seintega tulevase elamu katuse all pakkusid noored perenaised Kati Kivja ja Eva Loodus purkidest maitsta oma hoidiseid ja õpetasid nende tegemist.

Eemal Veskijärve kaldal väikese lõkketule kohal keetis pisut nõialikus ürbis Lemmi Paul Õisu lähistelt seepi, keevat massi suures raudpajas pika puumõlaga pidevalt segades ja uudistajate pärimistele vastates. Hoovis kuuriseina ääres istet võtnud Abja-Vanamõisa küla meistri Priit Retsepa käte vahel valmisid õpetlikult heledad toomingaokste ribadest korvid. Sepikojavõlvide all tõmbas lahedat meeleolu luues rahvatoonis lõõtsa mulgikuues Karksi valla pillimees Julius Vilumets.

Mitukümmend inimest kuulas avaras sepikojas tooliridadel istudes huviga Olustvere ametikooli vilistlase Heldi Kiriku loengut „Vanaema sahver". Järgnenud Urmas Tuuleveski loengu teemaks oli „Vanad retseptiraamatud". Lisaks näitas ta kuulajaile oma kollektsioonis olevaid põnevaid vanaaegseid köögitarbeid. Mõnusat pinget pakkus publikule nähtud harulduste otstarbe äraarvamine."

Õhtul muutus sepikoda enam kui kaheks tunniks aga rahvast täis kontserdisaaliks, kus sooja aplausi teenides kõlasid Indrek Kalda, Jaak Johansoni ja Jaak Tuksami hingestatud laulud ja pillilood.

„Tänu kõigile, kes päeva korraldamisele kaasa aitasid, muidugi ka pillimeestele, kes juba mitmendat aastat Õisu inimestele esinemas käinud. Kui midagi uut ja huvitavat pakkuda leiame ja toetajaid ka on, siis kohtume tuleval aastal jälle," avaldas Tuuleveski lootust.