Enn Keeman: kui midagi teen, teen suure pühendumusega
Mis ajendas Teid kandideerima Tahkuranna vallavolikogusse?
Ega mul poliitikuks saada küll mingeid ambitsioone ei olnud. Suurema tõuke selleks andsid vist mõned tuttavad Vallakodanikust ja mõningane rahulolematus vallavalitsuse senise tööga. Suuremat rahulolematust tekitas teede hooldamine ja olin valmis ka koos teiste külaelanikega vallast ennast protestiks välja kirjutama. Arvates, et suudan muuta midagi paremuse poole ka valla teiste elanike jaoks, võtsingi vastu kutse kandideerida valimisliidus volikogu liikmeks.
Kuidas olete volikoguliikme töösse sisse elanud?
Olen vist selline, et kui midagi teha olen võtnud, siis tahan teha seda suure pühendumise ja vastutustundega. Töötan enne volikogu istungit läbi kõik volikogus arutusele tulevad küsimused, selleks et mitte olla ainult käetõstjaks volikogu koosolekul vaid kaasarääkijaks asjade otsustamisel.
Olen ka veel majanduskomisjoni liige, kus saab kaasa rääkida keskkonnaprobleeme puudutavates küsimustes. Kuni ma ei teadnud volikogu liikme tööst praktiliselt mitte midagi siis arvasin, et see on lihtne.
Paraku asjade arutelul tekivad ikka vastuolud, tuleb kellegagi ja millegagi mitte nõustuda ja enda arvates vajalikele ja kasulikele otsustele kaasa aidata.
Vastuolud tekivad ka enese sees ja need on kõige raskemad. Aga üldiselt esmavalitule on sisseelamine läinud hästi. Arvan, et ka volikogu koosseis tervikuna on koostöötahteline ja kogenenumad annavad mõne „rohelise" eksimuse andeks.
Lisaks volikogu tööle on Teie vedada usaldatud ka volikogu juurde moodustatud alatistest komisjonidest revisjonikomisjoni töö? On see Teile võõras maailm ja kuidas olete sisse elanud? Missugused on tulevikuplaanid volikogu liikmena ja ka revisjonikomisjoni esimehena?
Jah, tänan volikogu muidugi usalduse eest aga usaldus tuleb ka tööga välja teenida. Tegemist on küll ka mõnes mõttes järelevalvetööga, millist olen teinud aastaid, aga ikkagi suuresti väga erinev. Revisjonikomisjon on poliitiline volikogu järelevalveorgan, kes peab andma hinnagut vallavalitsuse ja tema hallata olevate ametiasutuste tegevuse seaduslikkusele, otstarbekusele ning sihipärasusele.
Hindama tegevuse tulemuslikust, säästlikust ja mõjusust. See tööpõld on nii laialdane, et kõigega kolmeliikmeline komisjon oma vabast ajast tegelema ei ole võimeline. Komisjonil on volikogu poolt kinnitatud tööplaan käesolevaks aastaks.
Lisaks sellele võib volikogu anda ka veel lisa kontrollülesandeid. Loodame, et saame hästi hakkama.
Mis ameteid olete siiani pidanud/peate ja kas igapäeva töö ka volikogu liikme tööd toetab?
Praegu töötan Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonnas peainspektornõunikuna Veel aasta tagasi juhtisin Lääne regioonis tervikuna kalakaitsealast tööd ja minu tööpõld ulatus Viljandi ja Harjumaa piirist Läti, Rootsi ja Soome riigipiirideni. Siis allusid otseselt ka minule Pärnu inspektorid.
Regioonide kaotamise järel ja minu üleviimisega keskuse koosseisu ei ole mul küll enam ühtegi alluvat, aga minu tööpõld laienes ka veel Venemaa piirideni.
Kedagi „taga ajama" ma otseselt enam ei pea, küll aga nõustan ja aitan korraldada suuremaid reide üle Eesti. Üldiselt on see mul neljas töökoht peale „vene" sõjaväge. Olin küll enne seda töötanud pool aastat Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal ekskursioonijuhina ja inspektorina aga peale sõjaväge oli Pärnumaal minu esimeseks töökohaks looduskaitse rajooniinspektorina Pärnu Metsamajandis. Siis seiklushimulise mehena 10 aastat julgeolekuorganites ning edasi jälle 10 aastat Pärnu Kommunali heakorrateenistuse juhina. See oli kõige laiem ja eneseteostust võimaldav tööpõld. Minu juhtida oli linna haljastuse rajamine ja hooldamine, aiand, puukool, kalmistud ja prügimajandus. Sellel perioodil sai rajatud Leinapark, Veteranide park, uuendatud täielikult teatri esine haljastus. Ka Uulu kalmistu rajamine langeb sellesse perioodi. Olin ka aastaid AS Pärnu Kommunali nõukogu ja linna heakorrakomisjoni liige. Olin abiks Kommunali erastamisprotsessil ja siis läksingi tööle oma praegusesse töökohta.
Olen läbi käinud kõik inspektori astmed, tegelenud praktiliselt kõigi järelevalve valdkondadega. Viimased viis aastat aga põhiliselt kalajärelevalvega.
Räägitakse, et olete "kalurite hirm", kuidas seda mõista?
Ei ole ma kindlasti mingi „kalurite hirm". Kui keegi tahab sõna „hirm" siiski kasutada, siis võiks seda nimetada röövpüüdjate hirmuks. Aga neil peabki alati väike hirm olema ja nagu kihnlased ütlevad - kael kange ümberringi vahtimisest.
Ka laps, kui pahandust teeb, tunneb hirmu. Aga kaluritega olen alati hästi läbi saanud ja nende seas on ka palju sõpru. Ka volikogus istun laua taga koos kahe kaluriga. Olen kalureid alati sisimas austanud nende röögatult raske ja ohtliku töö pärast. See peab olema ikka tõsine kutsumus, et kalurina oma peret toita, kiruda ilma, kormorane ja hülgeid. Tõsi on ka see, et mul on tulnud paljusid karistada erinevate rikkumiste eest. See muidugi ei meeldi kellelegi. Ka minule mitte, kui on juhtunud liikluses mõned apsakad. Loodan väga, et tegin seda õiglaselt ja ei muutunud „ärapanijaks."
Kas olete põline pärnakas/ tahkurandlane?
Ei ole. Olen sündinud, kasvanud ja esimese hariduse saanud Haanjas Suure Munamäe jalamil Võrumaal.
Tahkuranna vallas minuga samas külas elab üks minu poegadest koos perega, teine poeg elab Tartumaal ja tütar peab loomaarstiametit Viimsis. Saarlasteks saadakse kui oled saarel elanud vähemalt 15 aastat ja kui meestega poe taga viina viskad, siis pidi ka 12 aastaga saama. Mina olen Tahkurannas elanud üle 20 aasta, kas olen siis juba tahkurandlane? Võib olla. Minul ei ole selle vastu midagi. Üks huvitav fakt veel. Minule on välja antud Tahkuranna valla ehitusluba number 1.
Rääkige nüüd Oma lehe lugejaile pisut endast (kus sündisite, haridustee, perekond).
Eelmises küsimuses sai paljudele juba ära vastatud. Peale Haanja 8. klassi läksin õppima metsamajandust Luuale tehnikumi. Seal õppisid sellel ajal ka minust kursus tagapool Tahkurannast pärit Jüri Kõresaar ja Mihkel Kiviselg. Tehnikumi lõpetasin 1969. aastal ja siis läksin kohe sõjaväkke.
Peale sõjaväge tehti mulle ettepanek minna looduskaitseinspektorina Pärnusse tööle. Aasta oli 1972. Minu esimeseks elukohaks oli Surju metskonna kontori teisel korrusel Laadi külas. Hiljem sain korteri linna.
Siis sai abiellutud. Aasta hiljem läksin EPA kaugõppesse metsandust õppima, sest see oli kõige looduselähedasem õppekava.
Lapsi kolm ja nende emast lahutatud. Elukaaslasega oleme koos 12 aastat.
Mis on Tahkurannas vallas hästi, mis on halvasti/ puudu?
Sellele on raske vastata. Mõlemit jätkub, kellele rohkem, kellele vähem. Hea on see, et meil on meri ja liivane rand, meil on jõed ja mets ning palju toredaid inimesi. Halb on see, et maal on tööpuudus, ei jätku kohti lasteaias ja palju sissekirjutusteta elanikke.
Inimestel puudub stiimul siia elama asumiseks. Kas ka Lotemaale ja Golfiväljakutele mõni vallaelanik tööle pääseb ei ole teada. Aga üldiselt on siin hea elada.
Mis on Teie lemmik söök ja jook? Kas valmistate ka ise perele süüa? Äkki on anda mõni omavalmistatud toiduretsept.
No ikka nagu eesti mehele kohane - sealiha ja sellest valmistatud söögid. Jahimehena on laual ka ulukiliha.
Ka nendest eelistan siga. Kalameheks ma ennast ei pea, kuigi käin ka ussi ja lanti „leotamas".
Suuremad kalad olen kätte saanud oma tiigist. Väga meeldivad igasugused salatid ja hommikuvõileiva peal peab olema kala. Süüa teha oskan ja seda tuleb ikka ette.
Toidutegemistel olen küll fantaseerinud ja ka tulemused ei ole viletsad olnud, aga retseptidena üles ei ole märkinud. Küll aga olen interneti avarustest korjanud väga palju retsepte ja teinud endale suure kartoteegi.
Olen roti aastal sündinud lõvi. Rott aga on koguja. Mul on suur puittaimede kollektsioon (umbes 150 erinevat liiki ja vormi). Palju on ka haruldusi, nagu Eesti ainuke Sahhaliini pihlakas ja Kamtšatka mägedest toodud pojeng. Kogun ka vanaisadeaegseid puutööriistu (erinevaid käsihöövleid on 30 ringis). Noorena kogusin ka looduspiltidega marke.
Milline on Teie sõnum Tahkuranna valla rahvale?
Osalege aktiivsemalt oma küla ja valla elus. Tehke ka ise midagi, et elu läheks paremuse suunas. Hoitke oma tervist ja lähedasi.
