FOTO: Aegna saarel asub üks Eesti suuremaid sipelgapesi
Aegna okas- ja segametsas on arvukalt erisuuruses, valdavalt laanekuklaste, kuhilaid. Neist suurima pesaaluse läbimõõduks on umbes 3,5 meetrit ja kõrguseks pea kaks meetrit (pildid). Veidi suuremaid sipelgapesi on seni leitud vaid Põlvamaal Akste sipelgate looduskaitsealalt.
Metsakuklase elujõulistes pesades võib olla 1000-2000 munevat emasipelgat ja 5-6 miljonit töösipelgat.
Lisateave:
- metsakuklased on sotsiaalsed olendid, kes on elanud maal juba üle 100 000 000 aasta;
- sipelgaleiud Balti merevaigust kinnitavad, et metskuklased asustasid meie piirkonna 35-40 miljoni aasta eest;
- sipelgad on selgrootute hulgas kõrgeimal arengutasemel, nagu inimene selgroogsete hulgas;
- on arvestatud, et üks elujõuline sipelgapesa tarbib aastas 1 tonni lehetäide nestet ja kuni 75 kg (kahjur)putukaid;
- Eestis elab seitse liiki looduskaitsealuseid metsakuklaseid: laanekuklane, karukuklane, palukuklane, arukuklane, liivakuklane ja kännukuklane;
- sipelgad moodustavad kogu eluslooduse massist kümnendiku;
- keskmine sipelgas kaalub umbes 5 milligrammi, kui sipelgad ühtlaselt maapinnale asetada, siis ilmselt ei oleks maakeral kohta, kuhu neid lömastamata astuda.
