FOTO: Eestis likvideeritakse tasapisi jääkreostusega objekte

 (2)
Hangunud bituumen raudteealal (Foto: Keskkonnateabe Keskus)
Hangunud bituumen raudteealal (Foto: Keskkonnateabe Keskus)---

Nõukogude aeg jättis meile maha suurel hulgal tööstus- ja sõjaväeobjekte, mis lisaks sellele, et need on koledad vaadata, on ka ohtlikud keskkonnale. Ehkki palju on veel teha, on Euroopa Liidu toel juba mitmeid selliseid objekte korrastatud. Tegemist on väga ressursimahuka ettevõtmisega. Peamine eesmärk on hoida eestlase joogivesi ja õhk puhtana.

Tegelikult panustavad selliste ohtlike kohtade puhastamisse pea igal aastal ka omavalitsused ning riiklikud instantsid. Hea aga, et ka Euroopa Liit siin oma õla alla paneb.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse abil on mitmes Eesti paigas praegu käimas või varsti algamas reostuse likvideerimise tööd. Konkreetse projekti maksumus on rohkem kui 13,5 miljonit eurot ning kogu see summa tuleb Ühtekuuluvusfondilt.

"Lühidalt öeldes on olukord siiski veel kahjuks halb, sest endiseid tööstus- ja sõjaväe objekte, kus on laialdaselt pinnase jääkreostust, on Eesti territooriumil veel palju. Teostatav projekt püüab lahendada probleemi 14 objektil. Milline on tehtud töö tulemuslikkus, seda näitab aeg," selgitas projektijuht Lembit Talli.

Tõsiseks probleemiks vanad asfaltbetoonitehased

Praegu on Eestis enamasti tõsiseks probleemiks vanad asfaltbetoonitehased (ABT), need on senini valdavalt korrastamata. Jääkreostuskollete nimekirjas on neid üle kolmekümne. Peamiseks ohuallikaks on senini lagunevates mahutites olevad tuhanded tonnid õlijäätmeid. Mahutite purunemise tagajärjel võib laiali voolav reostus ohustada ümbruskonna põhjavett või pinnaveekogu. Senini on korrastamata mahutipargid mitmetes katlamajades, näiteks Paldiskis ja Umbsaare ning Holstre-Nõmme asfaltbetoonitehaste territooriumil.

 Umbsaare asfaltbetoonitehas

Hiljuti lõppesid tööd Kose-Risti asfaltbetoonitehases.

„Kose-Ristil kaevati välja reostunud pinnas ning teisaldati see Vaivara ohtlike jäätmete ladestusalale. Tekkinud tühimikud täideti puhta pinnasega, tasandati ning haljastati," rääkis Lembit Talli.

Varsti asutakse aga tööle Umbsaare objektiga, mille nöol on tegemist vana mahutipargiga, mis sisaldab põlevkiviõli jääke. Mahutite purunemisel on oht, et reostus kandub edasi läheduses asuvasse pinnaveekogusse või pinnasesse. Ala saab saastunud pinnasest ja keskkonnaohtlikest mahutitest puhastatud hiljemalt aastaks 2014.

14 objekti, mida korrastatakse „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe ja tööstusaladel, etapp I ja etapp II" projekti raames


Tehtud: Kose-Risti ABT; Kose katlamaja.

Kohe lõppevad või äsja lõppenud: Miinisadam; Süsta tn sadam; Tapa vagunidepoo; Ahtme 86 ABT; Narva ABT.

Töös on: Tapa veduridepoo; Tallinn-Väike veduridepoo; ER Kopli kaubajaam.

Lähiajal alustatakse töödega: Holstre-Nõmme ABT; Umbsaare ABT; Põltsamaa ABT ja Viruvere ABT.

Keskkonnaministeeriumi kodulehelt võib jääkreostuse kohta leida muuhulgas sellist informatsiooni:

Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega mitmetel ruutkilomeetritel. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega, kohati on reostus levinud ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti.

Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad on reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene.

Loe veel

Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele. Eelnimetatud tööde lõpuleviimisele järgneb pinnase- ja põhjavee reostuse ulatuse kaardistamine, puhastustööde vajalikkuse hinnang ja puhastustööd. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Lisaks pinnase äraveole on kasutatud reostunud pinnase parendamiseks kohapealset kompostimist või pinnase läbipesu. Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal, saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine - veekindel katmine või piiramine dreenidega.

Projekti nimetus: Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe ja tööstusaladel, etapp I ja II

Projekti meede: Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel

Projekti maksumus: 13 549 269 eurot (kogumaksumus I ja II etapil on on 19,2 miljonit eurot, mille raames tehakse 14 objekti: I etapis 10 objekti ja II etapis 4)

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus: 13 549 269 eurot (kogumaksumus I ja II etapil on on 19,2 miljonit eurot)

Artiklis on kasutatud projektijuht Lembit Talli vastuseid ning Keskkonnaministeeriumi lehe materjale.