FOTOD: 30 aastat muutumatuna püsinud koolimaja sai uue hingamise
Kehtivatele nõuetele vastavas kaasaegses majas alustavad juba sel sügisel kooliteed 96 lähikonna noort. Jõelähtme valla arendusnõuniku Priit Põldma sõnul oli kapitaalremondi tegemine erinevate kohtuvaidluste tõttu äärmiselt aeganõudev, kuid lõpptulemusega võib rahule jääda. "Ehitamine läks maksma 2 234 899 eurot. Sellest pisut üle poole saime EASi abil Euroopa Liidu meetmest "Kohalike avalike teenuste arendamine", ülejäänu eest tasus Jõelähtme vald" selgitab ta.
Kuigi õpilastele algab aasta traditsiooniliselt 1. septembril, siis renoveeritud koolimaja ametlik avamine leiab aset 10. septembril kell 16.30. Ehitustööde käigus valmis ka juurdeehitus, kus asuvad Jõelähtme valla muusikakooli harjutusklassid, raamatukogu ning perearstikompleks vastuvõtu- ja arhiiviruumide ning ootesaaliga.
Varem töötas perearst koolist mõnesaja meetri kaugusel lasteaias. Ümberkolimise järel saavad aga kõige väiksemad ruumi juurde ning peagi avatakse seal täiendav lasterühm.
Kapitaalremondi tegemine oli Kostivere kooli direktori Vaido Niinesalu sõnul tema kauaaegne unistus. "Kool valmis 1984. aastal ja pea 30 aasta jooksul pole siin suuremaid remonditöid tehtud," ütleb ta, olles siiralt rõõmus, et viimaks ometi paraneb laste õppekeskkond märgatavalt.
Kuna oma vahenditega polnuks niivõrd suur ettevõtmine mõeldav olnud, otsustati toetusraha saamiseks esitada taotlus EASile. Mõneti mitteüllatuslikult polnud Kostivere kool amortiseerunud hoonetega üksi ning teisedki omavalitsused soovisid oma haridusasutusi kaasajastada. Kostivere koolile tähendas see ehituse venimist ning kohtuvaidlustest tulenevalt ka oodatust väiksemat rahalist toetust.
"Eks plaanis oli ka oma aula ehitada, kuid paraku ei jätkunud meil selleks piisavalt raha," nendib direktor Niinesalu, kes usub, et väiksemate ürituste ja koosolekute korraldamiseks saab kasutada ka uut sööklat, mis ehitati varasemast suuremaks ja avaramaks. Pidulike aktuste tarbeks kasutatakse endiselt koolihoonest mõnesaja meetri kaugusel asuva Kostivere kultuurimõisa saali.
Silmapaistvad tingimused
Värske ilme saanud koolimaja paistab silma eelkõige kaasaegse sisustuse poolest. Kui müra summutavad uksed pole nüüdisajal enam midagi erilist, siis söökla köögipoole üle võib tõepoolest uhkust tunda. Täiesti uue professionaalse köögitehnika hankimisel arvestati kokkade vajadustega ning aparaatide valimisel suheldi valdkonna spetsialistidega. Samuti saab köögipersonal isikliku duši- ning puhkeruumi.
Suurt uhkust tunneb direktor Niinesalu aga puutööklassi üle. Kuigi artikli koostamise ajaks polnud valdav osa aparatuurist veel kooli jõudnud, olid oma koha leidnud Rootsist pärit Sjöbergi töölauad. Tunni lõppedes ei haarata enam harja ja kühvlit, vaid koristamisel kasutatakse tsentraalset tolmutõmbesüsteemi, mis tähendab, et sisuliselt iga tööpinna juurde on toodud tolmuimeja.
Omanäolise välimuse saab ka keemia-füüsika-bioloogiaklass, kus õpilased istuvad ringikujuliste laudade ümber, mille keskel on olemas kõik tingimused väiksemate eksperimentide tegemiseks. Sellesse klassi tuleb ka tõmbekapp ning eraldi ruum töövahendite hoiustamiseks. Kuigi projektis on ette nähtud ka kuue kompuutriga arvutiklassi loomine, on direktoril oma nägemus kaasaegsest ITlahendusest.
"Õppevahendeid, olgu selleks tahvel- või sülearvutid, tuleks kasutada seal, kus neid parajasti vaja läheb, mitte eraldi ruumis," leiab Niinesalu. Tema sõnul pole tänapäeval enam kuivade faktide õppimine peamine, vaid suuremat rõhku tuleb panna kriitilise mõtlemise juurutamisele.
"Möödunud aastal märkas meie kooli inglise keele õpetaja, et kõikidel õpilastel on nutitelefonid ning ta kasutas õppetöös neile mõeldud rakendusi," lisab Niinesalu ning kinnitab, et lapsed said seejärel aru, et telefoniga saab teha muudki, kui vaid mängida.
Soov teha asju paremini
Pedagoogiharidusega direktor on koolijuhi ametit varemgi pidanud, kuid Kostiveres töötab ta alles neljandat aastat.
"Kui ma üheksakümnendate alguses Arukülas olin, siis seal üritasin küll uuenduslikku mõtlemist juurutada, kuid ega toona keegi sellega väga kaasa ei tulnud - ajad olid lihtsalt sellised," leiab Niinesalu, kelle järgmine suur eesmärk on teha Kostiverest õpilasekeskne ja loovust arendav kool. "Räägitakse küll paradigma muutusest, aga praktikas on kõik endine: õpetaja seisab klassi ees, jutustab, laseb õpilasel vastata, paneb hindeks viie ning palub seejärel istuda."
Vaido Niinesalu soovib teha koolimajast koha, kus õppeprotsess oleks huvitav ning õpilasel tekiks soov ennast arendada. Õpetaja ei peaks end seejuures koormama mahukate tekstide päheõppimisega, vaid mõtlema, milliseid praktilisi ülesandeid saab tundides lahendada. Direktor Niinesalu näeb võimalust Noored Kooli programmis.
