Gaasibussid võivad tulla ka Tartumaa maakonnaliinidele
Tartu Raekojas arutati eile võimalust tuua alates 2015. aastast gaasikütusel sõitvad bussid ka Tartumaa maakonnaliinidele. Nõupidamisel osalesid Tartu maavanem Reno Laidre ja maasekretär Tõnu Vesi, Tartu linna kogemust surugaasibussidega tutvustasid Tartu abilinnapea Raimond Tamm ja linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm.
Tartu linn plaanib taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust uue biogaasitehase rajamiseks Tartusse. Selles kääritataks näiteks looduskaitsealustelt luhtadelt niidetavat haljasmassi. Biogaas on mootorikütusena keskkonnasõbralik ning kohaliku ressursina vähendab meie sõltuvust importkütustest.
Gaasitehase projektile annaks kindlust juurde kohalikud suurtarbijad, sealhulgas ühistransport. Tartu linnaliinidel sõidab alates 2011. aastast juba viis gaasibussi, andes oma panuse puhtamasse linnaõhku. Maakonnaliinidel kuulutatakse uue lepingu sõlmimiseks hange välja selle aasta lõpul. Maavalitsus peab nüüd otsustama, kas panna teatud mahus gaasibusside kasutamine hanke tingimustesse kirja.
Linnavalitsuse projektijuhi Jaanus Tamme sõnul on gaasibuss diislit neelavast ametivennast umbes 10% kallim, kuid gaasi odavam hind tagab 80 000-kilomeetriselt läbisõidult keskeltläbi 12 000 eurot võitu. Gaasibusside kasutamise kogemused on olemas juba mitmel suuremal bussifirmal. Maavanem Reno Laidre rõhutas, et lisatingimused ei tohi kindlasti muuta bussisõitu reisijate jaoks kallimaks. Igal juhul tuleb tagada gaasi varustuskindlus ja piisavad tankimisvõimalused.
Lähemal ajal korraldab Tartu Maavalitsus teabepäeva, kuhu on oodatud kõigi maakonnaliinide teenindamisest huvitatud bussifirmade esindajad. Seal jätkatakse arutelu gaasibusside perspektiivikuse ning võimalike probleemide üle.
Tartu linnaliine teenindab aastast 2011 seitsmeaastase lepingu alusel AS Sebe 5 gaasibussi ja 45 diislibussiga, maakonnaliinidel sõidab OÜ Tarbus, kelle leping lõpeb 2014. aasta lõpus. Aastane veomaht on nii linnas kui maal u 3,5 miljonit liinikilomeetrit.
Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel kinnises mahutis, koosneb peamiselt metaanist (45−70%) ja süsinikdioksiidist (30−55%) ning vähesel hulgal teistest osistest. Biogaasi põletamisel mootoris eraldub diislikütusega võrreldes kuni 12% vähem süsihappegaasi ja kuni 50% vähem vingugaasi. Tahma praktiliselt ei teki ja müra teeb gaasibuss diislibussist 10-15% vähem.
