Kuningas tutvustas maavanemale mitut Ghanas levinud tänamise viisi. Kui meie ütleme «aitäh» või «tänan väga», siis Aafrikas on kombeks kesk- ja ülivõrdes tänada hoopiski nii: «palju tänu», «laiaulatuslik tänu» ning «elevandilik tänu» ja (veelgi suuremat tänu avaldades) «jõehobulik tänu sulle».

Külalised saabusid Aafrikast Eestisse möödunud kolmapäeval, mil sadas lund. Samal ajal oli Aafrikas väga palav. Võib ette kujutada, kui järsk kliimavahetus tuli külalistel üle elada.

Kes aga oma silmaga kuningat ei näinud, siis neile teadmiseks, et kuningas liikus Eestimaal kuldsetes kuningasandaalides ja traditsioonilises riietuses, mis jättis ühe õla, käed ja jalad paljaks. Küsimusele, kas ta siin külma ei tunne, vastas Ghana kuningas, et õhutemperatuur võib tõesti madal olla, kuid see soojus, millega Eesti rahvas teda vastu võtnud on, soojendab teda sisemiselt sedavõrd, et ta välist külma ei tunnegi.

Kohalik mees pearabi Benjamin Lillemäe külmetas aga kodumaale naastes sedavõrd, et tundis end paar päeva halvasti.

Külalised peatusid Põlva Maarja koguduse pastoraadis. Et nii haruldast külalist varem Põlvas nähtud ei oldud, tekitas see möödujates küllalt palju elevust. Näiteks nägid kaks naist eriskummalisi külalisi sisenemas pastoraadi hoonesse ja jäid oma autosse lausa tunniks ajaks ootama, et ehk õnnestub neid uuesti kohata, kui nad väljuvad. Nii läkski. Naised said kuninga pildile, sest kuningas lubas naistel enda kõrval lahkesti poseerida. Samasugust elevust tekitas kergelt riides kuningas kiirtoidukohas, kus müüja ja tema vahel lõbus usutlus ning vestlus kujunes, kui mees ütles, et ta on kuningas Aafrikast.

Kuna kuningas soovis näha, kuidas elab Eestimaal lihtne maarahvas, siis viis pearabi Benjamin koos kaaskonnaga teda Vanakülla tutvuma talumajapidamise ja suitsusaunaga.

Reedel, laupäeval ja pühapäeval osalesid külalised jumalateenistustel.

Ghana peakuninga Nana dr Kusi Appiah Osraman III sõnum Põlva elanikele ja kogu Eestimaa rahvale

«Tänan teid kõiki avatud oleku ja südamliku vastuvõtu eest. Inimesed on siin sõbralikud ja viisakad ja ma tundsin end kui kodus.

Siin on rõõmsad inimesed ja sedasorti rahvas põhjustab häid suhteid ka teiste rahvaste vahel. Seda, kui sõbralikult ja hästi mind siin vastu võeti, avalikustan kõikjal. Jumal õnnistagu Eestimaad!

Ma järgisin üleskutset tulla seda maad külastama ja nüüd näen, et sellel maal on mingi missioon.

Ma elan ühes Ghana linnas, kus on kaks korda nii palju rahvast kui terves Eestis. See annab võimaluseheadeks kontaktideks kahe maa vahel.

Ma tänan pearabi Benjamin Lillemäed, kelle küllakutsel ma siia sattusin. Ma luban endale küllakutset Eestimaale pikendada koos minu reisi- ja mõttekaaslaste primus patriarh dr Kingsley ja peapiiskop Frimpong Mansoniga moodustada sõpruskolmnurk Eesti, Ghana ja Nigeeria vahel.

Me lahkume Eestimaalt tänutundega ja sooviga teid taas külastada.»