Eile lõpetasid arheoloogid Haapsalu võllamäel nädal aega kestnud kaevamistööd. Leitud mündid näitavad, et võllamägi oli kasutusel juba vähemalt 14. sajandil ehk paarsada aastat varem kui senised tõendid lubasid oletada. Lagedal kõrgunud võigas võllamägi paistis ka üsna kaugele, nentis võllamäe kaevamistööde juht Martin Malve.
“Kuna võllamägi oli päris kõrge, võis see efektne välja näha. Võllapuud olid ju veel ka mäe otsas otsas,” ütles Martin Malve. “Kirjelduste järgi asus see linna karjamaade ja heinamaade vahel, seega lagedal ja pidi olema isegi Tallinna maantee kandist hästi näha. Tõenäoliselt pakkus päris võigast vaatepilti. Näitas, et kohalik võim on karm.”
Kaevamistel tulid päevavalgele ka kümmekond keskaegset münti. “Enamik oli 16. sajandist, üks 14. või 15. sajandist. Eelmisel kaevamisel möödunud suvel me nii vanu rahasid ei leidnud,” ütles Malve.
“Eelmisel aastal sai leidude põhjal öelda, et hukkamispaik oli kasutusel kõige varem 16.-17. sajandil, nüüd ka, et 14.-15. sajandil,” kinnitas ta.
Seni oli Eestis kindlaid andmeid 14. sajandi võllamägede kohta vaid Tallinnas ja Tartus, teiste kohta ongi seni ümberlükkamatud tõendid 16. sajandi kohta. Nüüd saab Haapsalu võllamäe tänu leidudele sügavamale keskaega viia.
Loe edasi Läänlasest.
