Haaslava vallast pärit sõjamehe saatusest Vabadussõjas
Vabadussõja Ajaloo Seltsi väljaandel avaldatud Vabadussõjas langenute koondnimekirjast võib lugeda, et Eduard Juula poeg Ossep, sündinud Haaslava vallas, langes lahingus 24. novembril 1919 Arsinovi küla juures.
EELK Võnnu koguduse kirikukirjas seisab, et Eduard Juula poeg Ossep jäi „wabastuse sõjas" 24. novembril 1919 teadmata kadunuks.
Meie valla sõjameeste nimestikus on kirjas mõlemad andmed: Eduard Juula poeg Ossep, 8. jalaväepolgu võitleja, sõjas teadmata kadunuks jäänud, teistel andmetel langes lahingus 24. novembril 1919.
Hiljuti Riigiarhiivist saadetud Kriimani mõisa materjale läbi vaadates selgus, mis tegelikult juhtus meie vallast pärit sõjamehega ja missugune oli tema elulõpp.
Täpsustuseks tuleb lisada, et Ossepi emal ja sugulastel oli tema saatus teada juba enam kui 90 aastat tagasi ja allpool avaldatud lugu on ehk uudiseks Vabadussõjas langenute saatuse uurijatele, Haaslava valla ajaloohuvilistele või nagu öeldakse, "laiemale avalikkusele".
Meie loo kangelane Eduard Ossep sündis 20. aprillil 1895 Haaslava vallas Kriimanis, ema, Juula, sündinud 1854 oli Kriimani mõisas tööline. E. Ossep õppis Kriimani ja Sillaotsa algkoolis ning hiljem elas ja töötas Kriimani mõisas.
I maailmasõjas mobiliseeriti Eduard Ossep tsaariväkke. Haaslava valla soldatite perekondade eest hoolekandmise toimikutes 1916 ja 1917. aasta kohta on kirjas, et Juula Ossep saab oma poja Eduardi, kes on soldatiks, eest vallalt abiraha.
1919. aastal võitles Eduard Ossep Eesti rahvaväes vaenlase vastu.
Vabadussõda sai läbi ja Eduard Ossep jäi sõjast koju tulemata. Tema ema Juula esitas 1920. aasta sügisel kui „sõjaväljal langenud sõduri ema" taotluse Kriimani mõisast maa saamiseks. Asjaajamisel nõudsid ametnikud emalt täiendavaid andmeid langenud poja kohta. Neid otsides sai Eduard Ossepi saatus teatavaks. Nimelt selgus, et naabervallas Kastre-Võnnus elab Vabadussõjas võidelnud sõdur, kes viibis koos Eduard Ossepiga Nõukogude Venemaal sõjavangis ja paigutas ta haigemajja.
Loeme protokolli nr 581 - Haaslava vallamajas 31. märtsil 1923. a.
„Vallamajasse ilmus Haaslava vallas elutsev Haaslava vallakodanik Karl Mihkli poeg Mitt ja palus enesega ühes kutsutud Kastre-Võnnu vallas elutseva Ahja valla kodaniku Eduard Jaani poeg Peduksaart üle kuulata, et tuua selgust Karl Mitti naisevend, Eduard Juula poeg Ossepi, Eesti Vabadussõjas 24. novembril 1919 venelaste kätte vangi langenud ja 8. veebruaril 1920 Moskvas asuvas sõjaväe haigemajas ära surnud, saatuse kohta.
Haaslava vallavalitsuse poolt ülekuulatud tunnistaja Eduard Jaani poeg Peduksaar, 28 aastat vana, tema enese ütluse järgi varem kohtu poolt trahvimata, seletas järgmist: 1919. aasta novembri kuu 24 päeval Arsehinovo küla juures olin mina ühes Eduard Juula poeg Ossepiga venelaste vastu lahingus, missuguses lahingus 8. Jalaväe polgu 10 roodust 17-18 sõdurit venelaste kätte vangi langesid.
Vangi langenud sõdurite seas olin mina ja Eduard Juula poeg Ossep, keda ma ennem ei tunnud, kuid Venemaal ühes vangis olles, tundma sain.
Venemaal, sõjavangide laagris olles jäin mina haigeks ja mind paigutati Moskvas asuvasse sõjavangide laagri haigemajasse, kus ma umbes kuu aega haigena viibisin. Peale haigemajast väljatulekut viibisime koos Ossepiga umbes kuu aega sõjavangide laagris.
1920. aasta 8. veebruari hommikupoolikul jäi minu sõber Eduard Ossep äkki haigeks, keda mina aitasin samasse sõjavangide haigemajasse paigutada, kus ise enne ravitsemisel olin. Samal päeval, umbes kella neljas või viie paiku pärast lõunat, nägin, et Eduard Ossepi palitu haigemaja sanitari seljas oli, kes minu järelpärimise peale Ossepi tervisliku seisukorra kohta vastas, et Eduard Ossep sõitis haigemajast ära Eestimaale. Sanitarilt saadud vastuse tõttu läksin kohe haigemajasse Ossepit vaatama.
Haigemajasse jõudes leidsin voodi, millesse Ossep mõne tunni eest paigutatud sai, tühjana. Küsisin ühelt teiselt sanitarilt seletust ja see ütles, et Ossep olevat keldris.
Keldris nägin kolme kuni nelja surnukeha, mille hulgas ka minu sõbra Eduard Juula poeg Ossepi surnukeha oli.
Muud juurde lisada ei ole. Käesolev protokoll on ette loetud ja nuhtluse seaduse paragrahv 940 on mulle ära kuulutatud.
Allkirjad: Eduard Peduksaar, vallavanem Arved Koppel ja vallasekretär August Schasmin."
Eelnevat tunnistust lugedes jääb arusaamatuks, miks paigutati Narva all vangivõetud Eesti sõdurid sõjavangide laagrisse ja hiljem hospidali just Moskvas, kogu suure Venemaa pealinnas. Kas tõesti ei olnud punasel Venemaal mõnes Eestile lähemal olevas piirkonnas vangilaagreid. Lisatud repliik ei ole mõeldud selleks, et Peduksaare tunnistust kuidagi kahtluse alla seada, aga kummaline tundub asi ikkagi.
Eduard Ossepi sõjateest Vabadussõjas kirjutab Haaslava vallavalitsusele esitatud Tartu Maakonna Rahvaväe ja Kaitse Liidu tagavara jaoskonna õiend 23. jaanuarist 1923:
„Sellega tunnistan, et Haaslava valla kodanik Eduard Juula poeg Ossep, sündinud 1895. aastal, teenis 3. diviisi tagavara pataljonis 23. VII. 1919. a. kuni 3. IX. 1919. a. ja 8 - jalaväe polgus 3. IX. - 24. XI. 1919. a. Eduard Ossep on lahingus Arschinova küla juures, Narva frondil, teadmata kadunuks jäänud. Eduard Ossep on ühes 8 - jalaväe polguga polgus viibimise ajal sõjategevusest ja lahingutest osa võtnud."
8. jalaväepolk osales 1919. aasta oktoobrisnovembris lahingutes Põhja-Lätis ja toodi täienduseks Viru rindele 19. novembril 1919.
Viru rindel käisid 16.-30- novembril 1919 ägedad kaitselahingud. Punavägede 7. Armee 6. diviis ründas Eesti vägesid ja püüdis rinnet läbi murda.
"Eesti Vabadussõda" II köide, 1938, lk 377 on kirjas: ..... Järgnevail päevil edasitungi arendades surusid vaenlase ülekaalukad jõud 4. polgu kaitseosad, mida oli tugevdatud 8. polgu 10. rooduga, järk, järgult välja: 23. novembril Volkovo külast ja 24. novembril Arsija ja Vanakülast."
Vadjamaal, Luuga jõe ääres asuva küla nime kirjutatakse tänapäeval Arsija või Arsia.
Haaslava Ossepitest langes Vabadussõjas veel Eduardi tädi Anna (Leena?) poeg Oskar Ossep, sündinud 6. septembril 1890 Kriimanis. Võitles I maailmasõjas, Vabadussõjas 2. jalaväepolgu kuulipilduja komandos, langes lahingus 11. mail 1919 Peetruse küla all, on maetud Võnnu vanale kalmistule.
Sõjamees Eduard Ossepi ema Juula sai 1. mail 1923 Kriimani mõisast A 11 (Ossepi) asundustalu, milline peagi jagati pooleks, Ossepi (omanik Karl Mitt) ja Niitoja (omanik Georg Utter) taludeks.
