Esialgne hirm üksinda Euroopa teise otsa sõita ning võõraste inimestega nädal veeta kadus kohe, kui kohtusin oma toredate kaaslähetatudega - olgu selleks siis Paola Itaaliast, Abdelkader Hollandist või Joachim Belgiast.

Kokku oli tulnud 13 inimest 11 riigist koos kõigi oma eripäradega, kuid kõik me olime üht- või teistpidi seotud haridusega, alustades koolijuhtidest ja lõpetades Prantsuse kultuuriministeeriumi ametnikuga.

Õppelähetuse nädal oli väga mitmekesine: meile tutvustati nii üldhariduskoole kui ka kutseõppesüsteemi. Põnev oli näha, kuidas 4. klassist alates õpetatakse lastele hiina keelt, põhjendades seda tulevikus vajaliku oskusega suhtlemisel Hiinaga ettevõtluse teemal.

Huvitavad olid nn teadusklassid, kus lisatunnina pakuti õpilastele võimalust teha lihtsamaid ja keerukamaid katseid.

Samuti oli selles omavalitsuses, mis paljuski on just tööstuspiirkond, õpilaste ja ka täiskasvanute jaoks välja töötatud tööstusturism. Kohaliku turismiinfokeskuse korraldatud päeva jooksul sai külastada nelja tööstusettevõtet: viltimis-, tekstiili-, pliiatsi- ja kingavabrikut.

Külastuse käigus räägiti tootmisprotsessist, erinevatest ametikohtadest ettevõttes, aga ka turustamisest ja ettevõtja teele sattuda võivatest raskustest. Kuna olime üsna eripärane grupp, siis kuulsime seda kõike sageli otse vabrikute omanikelt, mis muutis külastuse eriti vahetuks.

Nädala jooksul kohtusime ka paljude selle omavalitsuse ning piirkonna hariduselu eest vastutavate inimestega ning vahetasime kogemusi ja muljeid kõige väiksemate asjadeni välja.

Tore oli lisaks põnevatele uutele teadmistele tõdeda, et mõned asjad on meil paremini korraldatud. Näiteks ei ole Portugalis õppekavas muusikat, kunsti ega sporti ning nad pakuvad seda nüüd, uuendusena, pärast tunde lisavõimalusena. Samuti on meil oluliselt paremini ja mitmekesisemalt korraldatud huviharidus.

Sain kinnitust ka sellele, et Eesti lapsed käivad koolis oluliselt vähem kui Euroopas keskmiselt: kui meil on 175 õppepäeva aastas, siis näiteks Taanis on neid 220, samuti on sealsed õppepäevad pikemad.

Üheks nädala oluliseks osaks olid ka ettekanded, mille tegid lähetusel osalejad oma maa haridussüsteemist.

Neid kuulates tekkisid seosed haridussüsteemide sarnasustes ja erinevustes. Selgeks sai ka see, et ümberkorraldusi on hariduselus ajast aega olnud ja need toimuvad nii muudatuste keerises olevates kui ka nn vanades riikides. Avastasime oma kaaslastega, et käimasolevad muudatused on sageli vastassuunalised. Näiteks kui Eestis toimub praegu erinevate kooliastmete lahutamine, siis paljudes teistes riikides just vastupidi, nn kooliklastrite loomine, nii et ühes asutuses on koos mitu nn osakonda alates lasteaiast kuni kutseõppeasutuseni.

Nii on see küll vaid majanduslikel põhjustel, mitte lähtudes paremast õppekvaliteedist.

Oma ettekandes Eesti haridussüsteemi kohta pöörasin palju tähelepanu meie e-lahendustele - e-Koolist EHISeni ning mobiilsest parkimisest e-hääletuseni, mille tulemusena hakati mind rõõmsalt e-emaks kutsuma.

Õppelähetuse suurimaks väärtuseks oli kindlasti erinevate haridussüsteemidega tutvumine ning toimuvate muudatuste kohta info saamine.

Samuti on mul nüüd paljudes riikides inimesed, kelle poole saan just nendes riikides toimuva kohta selguse saamiseks pöörduda.

Oma töös pean kõige olulisemaks teadmist, et maailm on äärmiselt mitmekesine ning igast riigist on võimalik midagi head õppida. Väga hea oli ka kogeda, et Eesti hariduses on mõned asjad oluliselt paremini korraldatud kui mujal Euroopas.

Soovitan kõikidel uurida võimalusi, kuidas sellistel lähetusel osaleda, sest need muudavad maailma oluliselt suuremaks ja mitmekesisemaks.

Infot leiab veebilehelt Archimedes.ee.