Harku vald vajab hädasti oma kiirabi

 (2)
(Foto: Delfi, Andres Putting)
(Foto: Delfi, Andres Putting)Eestielu

Lapsed ja vanad, haiged ja puudega inimesed, inimesed, kes on toimetulekuraskustes – nende aitamine ja hea käekäigu eest hoolitsemine on üks, aga väga oluline osa valla elust.

Volikogus tegeleb selliste küsimustega sotsiaalkomisjon, mille esimees olen mina. 9- liikmelisse komisjoni kuuluvad lisaks veel aseesimehena Jaanus Härms ning liikmetena Anti Aaremaa, Galina Kostõleva, Deiw Rahumägi, Toomas Ristlaan, Rein Pars ja Viktor Kurusev.

Kui rahulikumatel aegadel piisab vahel sellestki, kui komisjon koguneb asju arutama korra või paar kahe kuu jooksul, siis praegu, kui arutlusel on olnud valla uus arengukava, tuleb kokku saada tihedamini.

Meie komisjoni jaoks on loomulikult hästi oluline, et kõik seni arengukavasse sisse kirjutatud sotsiaalvaldkonna (sotsiaalhoolekanne, tervishoid, ennetustöö) plaanid ka lõplikus variandis oma koha säilitaks ja et kõigi nende jaoks ka valla eelarves raha leitaks.

Kui kiiresti jõuab abi?

Paar aastat tagasi kerkis väga teravalt esile mure vallarahva tervise pärast – kui kedagi Harku vallas ootamatult mingi haigus või õnnetus tabab, kuidas kiiresti abi saada? Terves Harku vallas ei olnud (ja ei ole ka praegu) ühtegi kiirabimeeskonda koos autoga, kes loetud minutite jooksul abivajajani jõuaks.

Paraku jäid tollal plaanid vaid plaanideks, sest suur majanduskriis nullis ära igasugused algatused, mis raha vajavad. Nüüd on asi uuesti päevakorral, sest seis on selline, et vallas jõuab kiirabi hädasolijani keskmiselt alles 40 minuti pärast.

Ega rutem saakski: olenevalt, kus valla otsas abi vajatakse, tuleb kiirabi kas Sakust, Keilast või Tallinnast Õismäelt, kus vahepeal likvideeritud kiirabipunkt siiski ühe meeskonnaga on taastatud.

Suvel veel keerulisem

Tõenäosus aga, et kiirabi Õismäelt tuleb, on suhteliselt väike – kujutame nüüd ette selle linnaosa elanike hulka, keda kõiki seesama üksainus kiirabimeeskond vajadusel aitama peab... Saku kiirabi jälle omakorda peab abi andma inimestele Raasikust Vääna-Jõesuuni, Keila oma Turbani välja.

Harku valla elanike arv, mis veel 2008. aasta suvel oli 10 360, on aga tänaseks kasvanud (1. märtsi seisuga) juba 12 427 inimeseni. Mis veel suvel saab, kui Harku valda kolivad tuhanded suvitajad ja rannad on puhkajaid täis, seda ei oska ette ennustada.

Valda kiirabipunkti loomine nõuab esmalt tihedat koostööd vallavalitsusega ja edasi peab tegutsema juba riiklikul tasandil. Igatahes töö selles suunas käib.

Puudub hooldekodu

Teine valla sotsiaalvaldkonna murepunkt on seotud vanade inimestega, keda vallas on üle 10 protsendi elanikkonnast (1. märtsi seisuga umbes 1400 vanaduspensionäri). Kui vanur endaga ise enam hakkama ei saa, mis siis juhtub? Tänapäeval on üsna loomulik, et suur hulk eakaid veedavad oma eluõhtu mõnes mõnusas hooldekodus.

Paraku on seis selline, et Harku vallas ei ole mitte ühtegi hooldekodu! Mis tähendab, et abivajajad tuleb laiali paigutada mööda teisi valdu – mis ei ole ju normaalne. Oma kodukant on enamikele kallis ja sealt kaugel olemine teeb meele kurvaks.

Palju parem ei ole lugu ka sotsiaalkeskustega – neid meil ka lihtsalt ei ole. Õnneks tegutseb Tabasalus juba paar aastat vanurite päevakeskus, aga sellest on ilmselgelt vähe. Siiski on praeguseks jõutud nii kaugele, et hooldekodu rajamine on võetud südameasjaks, kaalutakse selle ehitamist kas Tabasallu või Harku külla.

Üks neljast

Nii ongi, et tulenevalt valla eakate inimeste arvu kasvust ja sotsiaalsete probleemide suurenemisest on multifunktsionaalse sotsiaalkeskuse ehitamine uues arengukavas nimetatud üheks neljast arengustrateegilisest punktist.

Kusjuures ideaalis peaks keskus pakkuma ka päevahoiuteenust ja varjupaigavõimalust, keskusel oleks tasuta infoliin ning supiköök abivajajatele.

Sotsiaalkeskuses peaksid abi saama nii raskustesse sattunud vallakodanikud kui ka näiteks sõltuvushaiged. Tulevase keskuse mureks jääks ka sotsiaalteenuste osutamise korraldamine kantide keskustes koostöös kodanikeühenduste ja aktiivsete inimestega.

Sotsiaalvaldkonna rida on ka kõikvõimalikud toetused. Nendega on viimasel ajal tulnud eriti palju tegelda, sest seoses eurole üleminekuga tuli üle vaadata ja ümber arvutada kõik senised sotsiaaltoetused.

Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine on sisse kirjutatud ka valla arengukavasse, suurem osakaal peaks edaspidi olema just vajalike teenuste pakkumisel ja toimiks juhtumipõhine toetuste määramine.