Harku valla kaheksa kanti 2.
Toimetus palus kõikide kantide “teadjameestel” vastata alljärgnevatele küsimustele.
1. Kui palju elanikke elab teie kandis?
2. Kui palju neist on hinnanguliselt valla kodanikud?
3. Kas kant on haja- või tiheasustusega?
4. Millised on kandi tähtsamad ettevõtted?
5. Mis suunas näete arengut (ettevõtlus, turism...)?
6. Mis on kandi põhiprobleem?
7. Kes on kandi eestvedaja? Kas kandil on koht, kus koos käia?
8. Mis on teie kandile veel iseloomulikku?
Vääna-Jõesuu
MÄRT-ERLEND AGU
Külade edendamise seltsi juhatuse esimees
1. Selle kandi kolmes külas – Naage, Viti ja Vääna-Jõesuu elab ametlikult 1208 inimest.
2. Need 1208 on ka vallakodanikud, lisaks elab kandis inimesi, kes pole end vallakodanikuks registreerinud.
3. Kui palju elab mittekodanikke, pole ametlikult teada, sest kant on endine suvilate ja aianduskooperatiivide piirkond, kus suvemajad on elamuteks kohendatud.
4. Kant pole päriselt ei haja- ega tiheasustusega ala. Pigem on see eramute kogumitega asustatud piirkond. Kogumite vahel on aga looduslikud massiivid.
5. Ettevõtteid meil praktiliselt ei ole.
6. Arengust rääkides tuleks esikohale seada ikkagi turism, puhkuse, sportliku eluviisi ja vaba aja veetmisega seotud tegevused – suusa- ja matkarajad, surfamisvõimalused. Meil on selleks võrratud võimalused ja imekaunis loodus. Ettevõtluse arengust rääkides peaksid esmajoones tekkima teenindavad asutused.
7. Kandil puudub kooskäimise koht, külakeskus. Nii on raske ka omakanditundel tekkida. Ka peaks tulevikus ole-ma siin lasteaed-algkool.
8. Vääna-Jõesuu kandil on isegi kaks eestvedajat – mittetulundusühing Külade Arendamise Selts ja Vääna Jõesuu külaselts. Külade seltsis tahetakse arengut vaadata natue laiemalt kui ühe küla piires, külaselts keskendub seevastu rohkem kohalikele probleemidele. Kooskäimiskohta pole.
Türisalu
EDDI TOMBAND
Türisalu elanik, vallavolikogu liige
1. Türisalu kandi Türisalu ja Adra külas elab ametlikult 510 elanikku.
2. Tegelikult arvame, et inimesi elab siin poole rohkem, vähemalt suvel on kõigis 500 majas (nii suve- kui elumajas) elu sees. Arvata võib, et igas majas elab rohkem kui üks inimene.
3. Kandi tõmbekeskuseks ja Türisalu poolitajaks on naabervalda jääv Keila-Joa oma kauplusega. Looduses ja majade vahel on piir naabervalla Keilaga märkamatu, kuid tuleb ilmekalt esile maantee ääres, kus lõppeb kergliiklustee ja tänavavalgustus, algab Harku vald.
Küla põhiilme määravad väikestel kruntidel asuvad eriilmelised aiamajad. Pea pooled neist on juba kodumõõtu paisunud. Kortermaju on vaid kolm.
4. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool on ainuke kohapeal tegutsev tööandja. Sajale lapsele annab õpetust paarkümmend inimest. Seal peame ka kogukonna koosolekuid ja spordiklubi treeninguid. Türisalu Spordiklubi on 11 aastat korraldanud kohalikku spordielu (turisalusk.googlepages. com). Kaks korda nädalas on treeningud noortele ja võrkpallitreeningud. Käiakse ka Vääna-Jõesuust, Keilast ja Murastest. Korraldame 10 avalikku üritust aastas. Türisalu küla sai 2009. aasta jaanuaris esimesena Harku vallas valmis oma arengukava.
Samal ajal tegime ka külaseltsi (www.tyrisaluselts.ee).
5. Meie loodus on kaunis: pikk liivarand, Keila jõgi, joad, rannamännik, Tõlinõmme järv ja raba. Elanike arv kasvab, kuid töökohad on endiselt Tallinnas. Nõnda ole-me suuresti magala ja suvila. Kohapeal saaks arendada turismi.
6. Põhiprobleemideks on teehooldus, eriti talvel, ja tänavavalgustuse puudumine, eriti tiheda kasutusega Vääna teel. Meie solk läheb oja kaudu merre ja küllap ka vanadest püttidest põhjavette.
7.-
8. Adra küla inimeste tegemistest tean vähe. Piki Humala teed on põlistalukohad. Üht kätt Keila jõe luht ja teisal Tõlinõmme raba järve, metssigade, kitsede ja põtradega.
Kokkuvõttes on siinse vallaserva suurimateks plussideks mitmekesine loodus, Tallinna lähedus ja võimalus osaleda kooli ruumides seltsitegevuses.
Harku
GALINA KOSTÕLEVA
Harku raamatukogu juhataja
1. Harku kandis elab ligikaudu 1000 elanikku.
2. Harku valla elanike registri andmeil seisuga 1.01.2011 elab kandis 658 valla kodanikku.
3. Harku aleviku osas on ala tiheasustusega, on ka hajaasustusega piirkondi (Instituudi tee, Nurme põik).
4. Tähtsamad ettevõtted on BRC Autokeskus, Conesco hulgiladu, veinide hulgimüügifirma Kiil & Ko. Tegutsevad asutused on Harku lasteaed, noortekeskus, raamatukogu, perearstikeskus, postkontor, Maaülikooli Harku uurimisrühm, Keila TK kauplus.
5. Harku alevikus on ole-mas ajalooline mõisasüda muinsuskaitselise mõisahoonega, liigirikas mõisapark, valgustatud suusa- ja matkarajad. Võimalused arenguks turismi alal oleksid reaalsed, kui praegune valdaja Maaülikool loobuks mõisast. Läbirääkimised käivad Maaülikooli teiste vabade hoonete rakendamiseks sotsiaalseteks objektideks. Tulevikus võiks alevikus olla ka algkool.
6. Kandi põhiprobleem on transport. Asudes Tallinna piiri ääres on linnaskäik kulukas ja tekitab paljudele probleeme, kuna seoses Harjumaa ühistranspordi üleminekuga tsoonipõhisele piletile tõusid piletihinnad. Vallasisese transpordi puudumise tõttu oleme ära lõigatud Tabasalu alevikus toimivatest teenustest ja kultuuri- ja spordiüritustest. Olemasolev kauplus ei rahulda inimeste vajadusi, tuntakse puudust söögikohast.
7. Külaselts puudub. Ajalooliselt on Harkus välja kujunenud kaks eri kogukonda, eesti ja vene, mistõttu ühtse külaseltsi moodustamine ja eesvedaja leidmine on keeruline. On olemas korteriühistud. 2008. aastast tegutseb Harku pensionäride seltsing Igihaljad. Praegu on kooskäimise kohtadeks Harkus raamatukogu ja noortekeskus.
8. Harku kandi arengut piirab vaba maa olemasolu. Praegu on kõik arendused Harku vangla ja Maaülikooli maavalduste taga, mõlemad planeerivad küll tulevikus Harkust ära kolida.
Vääna
KAIDO KRUUSOJA
MTÜ Vääna Külakoda juhatuse liige
1. Vääna kandi viies külas – Vääna, Vahi, Vaila, Humala ja Liikva – elab kokku 773 registreeritud kodanikku.
2. Vääna on põline kant, põliste talukohtadega, järelikult on kõik või peaegu kõik meil elavad inimesed registreerinud end valla kodanikuks.
3. Põlisest asustusest tulenevalt on meil hajaasustus, suured maaüksused. Ainult Vääna küla kui kandi keskus on tihedama asustusega, seal on ka sotsiaalne taristu – kool, raamatukogu. Oleme Harku valla rohemassiivide keskus.
4. Suurimaks tööandjaks on meil kool, siis valgustite tootja “4 Room”, autolammutuskoda, plekitööstus. Üldiselt oleme säilitanud aga oma ajaloolise põllumajandusliku näo – põllumajandus(aiandus)ettevõtetest on meil Nurmiko puukool, samuti palju põlde ja rohumaid, mida ei hari meie kandi firmad.
5. Arengut näeme ennekõike ikkagi hajaasustusliku elulaadi säilimises ja majandustegevuses, mis sellise elulaadiga kokku sobib. Meil võiks olla käsitöönduslik tegevus, arenema peaks turism. Meie kanti jääb ka osa Peeter I merekindlusest kõigi bastionide ja maa-aluste katakombidega, selle kompleksi renoveerimisel oleks meil väga võimas militaarturismi objekt. Kui konkreetselt töökohtade juurdeloomisest rääkida, siis võiks meil olla kaugtöökeskus
6. Probleemiks on ühistransport, mis käib meil liiga harva. Samas koolibussi ring toimib meil hästi. Ka Vääna kauplus sulges uksed – ei tasu ära. Soovida jätab ka internetiühendus.
7. Kandi eestvedajaks ja mõttetalgute pidamise kohaks on Vääna Külakoda. Liikmeid on meil 70 ringis. Tavaliselt on nii, et üks pereliikmetest on end liikmeks registeerinuid, kui aga tõsiste probleemide arutamiseks läheb, on teisedki kohal.
8. Meie kandi puhul võib tõsiselt kõnelda ühtekuuluvustundest.
Harkujärve-Tiskre
ERIK SANDLA
MTÜ Alasniidu selts juhatuse liige
1. Meie piirkonnas on kolm küla – Harkujärve, kus elab umbes 600 inimest; Tiskre (750) ja Laabi (90). Nii et kokku elab meil umbes 1440 inimest. Kuna Alasniidu selts kasvas välja Tiskre külast, koondab praegu aga inimesi teistestki küladest, siis arvan olevat kursis ka kandi teistes külades toimuvaga.
2. Valdavalt on meie kandi elanikud ka valla kodanikud. Sel lihtsal põhjusel, et inimesed on siia ostnud maa, rajanud kodud – tulnud meile kodanikeks.
3. Harkujärve piirkond on põhiliselt tiheasustusega ala. Veelgi enam – Apametsa põllule on planeeritud elamurajoon kuni 9000 inimesele. Need arenduse buumi ajal tehtud detailplaneeringud tõenäoliselt 100% siiski ellu ei jõua.
4. Tuntud ettevõtted on Harkujärvel näiteks Ceres, Germund Hulgi, Warren Safe-ti, Laabil Tallegg, Metek, Altia Eesti, Raitwood Puiduterminal. Omaette nähtus on Laabil asuv Harku karjäär.
5. Arengust rääkides peaks sotsiaalne taristu elamuehitusele järele jõudma. Alasniidu lasteaed saab suveks valmis, vald teeb kõik, et Harkujärvele ka uus algkool ehitataks. Samuti pole ei Harkujärvel ega Alasniidul kauplust – see on aga ettevõtjate rida, ärimaa on olemas. Ka on plaanis koostöös Tallinna linnaga rajada kergliiklustee või matkarada ümber Harku järve. Elanikud üheskoos rajasid eelmisel aastal mängu- ja spordiväljaku, mis on hea näide kogukonna koostööst.
6. Põhiprobleemina näen kogukonna vähest omavahel läbikäimist ja suhtlemist vallaga. Tallinn on ikka see magnet, mis tekitab pendelrände. Linnas käiakse trennis, käiakse muid asju ajamas. Nüüd tahame käivitada Harkust bussiliikluse läbi Harkujärve Tabasallu, kolm korda päevas. Noored saavad käia meie spordikeskuses, vanemad Tabasalus perearstil.
7. Kooskäimiskohta meil kahjuks pole. Kui Harkujärvel peaks aga kool valmis saama, jääks Harkujärve kultuurikeskus kohalikuks kooskäimiskohaks. Seni saame aga ehk valmivalt Alasniidu lasteaialt ruume üritusteks.
8. Sellest, et kant on asustatud suhteliselt üheealiste, noorte uusasukatega, tulenevad meie probleemid, isegi hirmud. Näiteks veel mõni aasta tagasi, masu algusfaasis, tegime küsitluse. Meie kandi inimeste üks probleeme oli – mis saab külast, kui siin paljud peaksid töö kaotama. Pank võtab majad ära. Nüüd hakkame jälle tõusulainele jõudma ja tundub, et need hirmud olid asjatud. Aga eks see “ühevanuste” probleem jää veel kauaks seda kanti kummitama – kõigile peredele on korraga vaja lasteaeda, siis kooli...
Muraste-Suurupi
ANDRUS SALISTE
MTÜ Muraste Külaselts juhatuse esimees
1. Registri andmetel on Muraste külas 1486 elanikku, Suurupis 810. Kokku elab meie kandis seega ligi 2300 elanikku. Samas on mobiilne positsioneerimine kinnitanud, et ainuüksi Murastes elab pidevalt 2300 elanikku, suviti veel rohkem. Nii et kokku peaks meie kandis elama 3000 inimest.
2. Valla kodanikeks on meil 2300 inimest ehk kaks kolmandikku elanikkonnast.
3. Nii Suurupi kui Muraste on tiheasustusega piirkonnad (maaüksused 800-3000 m2).
4. Murastes on mitmeid toimivaid ettevõtteid-organisatsioone-tööandjaid nagu Mummi trahter, Tädi Kristi lapsehoid, Pangapealse lasteaed, samuti Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledž.
5. Muraste arengupotentsiaali näeme väikeettevõtluses (nt kodumasinate ja rattahooldus) ja turismi ning vabaaja sisustamise suunas. Heaks aktsendiks on arenev Tilgu sadam, Suurupi tuletornid ning Muraste mõis, rääkimata Muraste rabast ja looduskaitsealast. Seda koostööd on mõistlik planeerida koostöös Suurupi seltsi ning Tilgu Sadama ja Muraste mõisaga – asume ju kõik koos Suurupi poolsaarel. Harku valla arengukavasse on sisse kirjutatud ka Muraste lasteaia (2011) ja põhikooli (2013) rajamine – need oleksid suurimad stiimulid küla arenguks!
6. Kandi põhiprobleemina näeme vähest suhtlust “naabriga”, magalastaatust ning esmatasandi teenuste puudulikkust. Puuduvad kooskäimise kohad, spordi- ja mänguväljakud. Tänaseni oli praktiliselt olematu ka side kandi/küla ja valla vahel. Sellest tingituna ka probleemide ja saavutuste vähene teavitamine mõlemalt poolt – infosulg!
7. Murastes kutsuti 2009. aastal aktiivsete inimeste algatusel ellu MTÜ Muraste külaselts. Seltsi juhatusse kuuluvad inimesed küla eri piirkondadest, hetkel on seltsis 92 liiget. Seltsil on oma spordimeeskond, kultuuri ja käsitöö eestvedajad. Tegeletakse aktiivselt “oma küla tunde” tekitamisega!
8. Tänaseks on Murastel ja Suurupil plaani võetud korraldada kaks ühisüritust ning kõneldud on ka Tilgu sadama mõtete ja tegevuste tutvustamisest mõlema küla rahvale.
Tabasalu-Rannamõisa
AADU KANA
vallavolikogu liige
1. Tabasalus elab ametlikult 3335, Rannamõisas 681, Ilmandus 438 ja Sõrves 205 elanikku. Nii et kokku on meie kandis ligi 4660 valla sissekirjutusega inimest.
2. Mobiilne positsioneerimine kinnitas, et tegelikult elab kandis ca 20% inimesi rohkem ehk siis – meil elab 5600 inimest.
3. Kant on tiheasustusega. Tabasalu aleviku kohta võiks lausa öelda linlik kant, kuigi Tallinnaga kokkukasvamisest tahame hoiduda. Kaubandus koos teenustega, toitlustus, spordirajatised, arstiabi – kõik on ju tasemel.
4. Tabasalu kandi puhul tuleb rääkida mitte ainult aleviku üksikutest ettevõtetest, vaid tehnoparkidest, kus ettevõtted tulevikus asuvad. Nii peatselt vastu võetav arengukava kui tegemisel olev üldplaneering näevad ette, et tehnopargid rajatakse väljapoole elurajoone, suuremate magistraalteede äärde.
5. Kandil puudub oma kultuurikeskus, kuid plaanis on ehitada tennisehall, rekonstrueerida staadion, kultuuri- ja vabaaja keskus Rannamõisa. Samas ei saa märkimata jätta seda, mis praegu juba entusiastide poolt meie kauni looduse tutvustamiseks tehtud on – areneb Tabasalu looduspark. Kaido Taberlandi eestvõttel on seal juba teist aastat ka suusarajad.
6. Põhiprobleemina näen ehk seda, et kui 2006.-2008. aastal oli Tabasalu aleviku keskuse hoonestuse ideekonkurss ja lausa rahvusvaheline žürii võitja välja selgitas, oli majandus- ja ehitusbuumi aeg. Praegu on aasta 2011 ja vahepealsed aastad on meid nii mõndagi sundinud kriitiliselt ümber hindama. Algatatud detailplaneeringud peavad selgitama Tabasalu kui keskuse tegeliku vajaduse äri, teeninduse ja ka elumuehituse vallas, andma lahenduse ka sotsiaalse taristu lõikes. Lahendust vajab ka kinnistu Keila mnt 10 a Säästumarketi ja Rimi vahel, kuhu pidi tulema teeninduskompleks.
7. Kandil on mitu eestvedajat – meil on MTÜ Tabasalu Looduspark, hiljaaegu asutatika MTÜ Tabasalu Selts. Ise loodan, et see külaselts Meelis Härmsi juhituna koondab ka teised mittetulundusühingud, nagu ka Tooma elurajoonis tegutseva Tabasalu Elamute Arenduse, muutudes vallale tõsiseks partneriks rahva tahte elluviimisel.
Kumna-Tutermaa
MAARJA KALJURAND
1. 2010. aasta andmete järgi elab meie kandis 651 vallakodanikku.
2. Kui palju meil tegelikult inimesi elab, pole teada, sest paljud pole end valla kodanikuks registreerunud, on Keila linna või valla kodanikud.
3. Meie kant on tiheasustusega.
4. Suurimad ettevõtted on AS Metsaküla Piim, AS Talleggi lindlad, AS Terrat.
5. Kumna mõis oleks kindlasti üks turismiobjekt, kuid pigem näeme arengut ettevõtluses. Talleggi endised kanalahooned ootavad uut otstarvet. Sinna oleks võimalik rajada uusi ettevõtteid, mis annavad kohalikele tööd.
6. Kandi põhiprobleemid on Tutermaa-Keila kergliiklustee ehitus, mida ootame juba pikemat aega. Praegune Paldiski maantee äär on jalakäijatele kõndimiseks eluohtlik – nii koolilastele kooli kui täiskasvanuile tööle minekuks.
Teine suur probleem on lasteaia- ja koolikohad. Valla praegused lasteaiad ja ka kool jäävad meist kaugele, oluliselt lähemal on Keila linna kool ja lasteaiad. Keila lasteaeda on võimatu kohta saada, kui ei ole Keila elanik; kooli küll saab, aga kui tekib pingerida, siis eelistatakse ikka oma linna lapsi. Ka teeb muret transpordiühendus valla keskusega. Tutermaa ja Kumna elanikud saavad veel Keilasse mööda Paldiski mnt ühistranspordiga, Tabasallu saab läbi Tallinna, aga Kütke inimestel puudub peaaegu täielikult võimalus kasutada ühistransporti.
7. Praeguse on aktiivseim Kumna Küla Selts. Kumnas on olemas Kumna Kultuuriait, mis sai endale just uue juhataja. Loodame, et lõpuks leiab see maja ka endale õige otstarbe ja seal hakkavad toimuma üritused, mis toovad rahva kokku ja suurendavad seeläbi ühistunnet.
8. Me oleme küll valla ääreala ja vallaelust suht kaugele jäänud, kuid ka meie kandis on palju huvitavat, nt Kumna mõis koos pargiga, mida restaureeritakse ja mis läheb aina ilusamaks, samuti on meie kandis Keila kirikumõis, mis samuti ootab uut elu, Lutheri ausamba taastamiskoht, meie kandist on leitud ka hõbeaardeid.
