Muuta oma linn puhtamaks on täiesti konkreetne ja reaalne eesmärk ning see on väga oluline. Öeldakse, et olemine määrab suhtumise. Võib ju öelda, et me maksame makse, korteri üüri ning on olemas spetsiaalsed inimesed, kes selle eest palka saavad. See kõik on nii, aga pärast talve paljastub nii palju prügi, et on vaja ühist jõupingutust. Talgute eripära on veel ka selles, et koristustööde käigus on nii mõnelgi võimalus ümber mõtestada oma suhtumine puhtusesse linnas, muuta oma suhtumist, mõelda mitte ainult sellest, et on olemas keegi, kes peab hoidma puhtust ja korda, aga ka sellest, et kes siin risustas, rüüstas või rikkus.

Peamine polegi mitte see, et teeme oma pargid ja tänavad pisut puhtamaks, oluline on, et ühiselt suudame muuta ühiskondlikku käitumist. Teatud muutused selles suunas on olemas - meie linn on tunduvalt puhtamaks muutunud. Kuid siiski paljastuvad igal kevadel „sigadused", riivates meie ja meie laste silma, imbudes laste moraalitunnetusse, olles pealesurutud vastutustundetute täiskasvanute poolt. Miks meil on nii, et selle asemel, et tühi pudel prügikasti panna , peab mõni linnakodanik selle kindlasti puruks viskama või prügikoti jätma just sinna, kus minut tagasi ise alles einet võttis? Kuidas seletada lapsele, meie linna täieõiguslikule elanikule, et see pole hea, et see on väga ja väga paha.

Loomulikult on põhjus nende linnakodanike kasvatuses - koduses kasvatuses! Mis teha, kui kultuur lonkab... Või siis teine probleem. Mõned elanikud jalutavad koeri otse õuedes, laste mänguplatside, lasteaedade ja kooli läheduses ja otse territooriumilgi. Kas nende arvates peavad loomade järelt koristama kojamehed? Kuidas selgitada väikestele talgulistele suurte linnakodanike ükskõikset ja hoolimatut käitumist?

Vandalismi probleemid: täiskritseldatud seinad, lõhutud pingid, puruksloobitud klaas... Mõistmatu. Paradoksaalne on ka see, et lõhkujad tegutsevad sihipäraselt, kahju tekitamise eesmärgiga, ainult, et kellele? Kust tuleb kogu see vihkamine aga ka ükskõiksus? Keegi ju siiski nägi....aga läks vaikides mööda! Tundub, et põhjus peitub lugupidamatuses mitte ainult teiste vara ja teiste töö suhtes, vaid ka mõistmatuses, et linna vara on ju tegelikult samuti vara, mille eest keegi on maksnud - SEESAMA INIMENE OMA MAKSUDE NÄOL

Suhtumine ümbritsevasse kujuneb välja lapsepõlves. Emad-isad peavad meeles pidama, et laps pöörab esmajärjekorras tähelepanu täiskasvanute käitumisele, mitte sõnadele. Võib ju korrutada, et ära viska paberit maha, aga kui laps näeb, et ema või isa viskavad prügi mitte prügiurni, vaid kuhu juhtub, siis ta hakkab nähtut kopeerima. Lapsi tuleb varasest east õpetada lugu pidama puhtusest, pöörama lapse tähelepanu ilusale, korrastatud ümbrusele ja ka vastupidi, nähes korralagedust, juhtida tähelepanu sellele inetule pildile. On väga tähtis, kui inimene ise istutab puid ja koristab ise - ainult nii oskab ta ümbritsevast lugu pidada. Kui sa ise oled pesnud põranda, siis pühid kindlasti jalad enne, kui majja sisened.

Meie koristuspäev lõppes isuärataval noodil. Ka Loksa Gümnaasiumi söökla kokad võtsid üritusest osa, keetes kõigile talgulistele valmis maitsva seljanka ja kanasupi.

Suur aitäh kõigile neile, kes on huvitatud puhtusest mitte ainult oma kodus vaid ka oma ümber.

Kurjuse võidukäiguks on vaja ainult üht tingimust - et head inimesed istuksid käed rüpes" - Edmund Bern, 18.sajandi filosoof.

Lõpetuseks tahaksin pöörduda kõigi linlaste poole. Me kõik tahame näha oma linna kaunina ja heakorrastatuna. See aga oleneb meist endist. Hoidkem siis oma linna!