Ilmus Lõuna-Mulgimaa 200. number
Lõuna-Mulgimaa esmanumbris 1994. aasta aprillis soovivad vastsele Abja valla ning Abja-Paluoja ja Mõisaküla linna ühisele infolehele laia levikut sellased volikogude esimehed Jüri Patune, Ülo Viner ja Oskur Paru.
„Oleme arvamusel, et omavalitsus saab tõhusalt toimida ainult siis, kui teie valitud kohalikud võimuorganid teavad, missugused on neid valinud elanike mured ja rõõmud, ning vastupidi, kui elanikud teavad, mida valitud võimuorganid nende heaks teevad," seisab nende ühispöördumises.
Leht kirjutab, et Abja vallas lõppes rahvakapitali obligatsioonidearvestuskaartide („kollaste kaartide") väljaandmine ja tutvustab jaanuarikuust maksma hakatud eluasemetoetuse tingimusi. Antakse ülevaade märtsis Abja vallavolikogus peetud mõttetalgutest teemal „Vallavolikogu ja kohalik omavalitsus". Lehes on sõnum ka tööhõiveameti avamisest Abja-Paluojal. Kriminaalkroonika rubriik annab teada mitmetest vargustest. Jurist jagab õigusalast nõu koondatavatele.
Kultuuriuudistest on mahukaim toonase populaarse Mõisaküla eakate klubi „Kuldne Sügis"
10. aastapäevapeo ülevaade. Mõisakülas aktiivselt tegutsenud koolinoorte näitering aga teatab soovist leida sponsoreid.
Juunis 1998 ilmunud lehe 50. number kajastab lisaks Abjale ja Mõisakülale juba ka Halliste valla elu. Võib lugeda, et abjalaste ühinemissoov läks vabariigi valitsuses läbi ja ühine volikogu seniste valla- ja linnavolikogu asemele võidakse valida juba sama aasta oktoobris.
Võitlemaks tulemuslikumalt loodus- jm õnnetuste vastu, moodustati Abjas piirkonna omavalitsuste ühine kodanikukaitsekomisjon. Mõisaküla linn annab teada 1,3-miljoni kroonise laenu võtmisest linnavalitsuse ja muuseumi hoone ümberehituseks ja koolimaja fassaadi renoveerimiseks.
Lehenumbri esikülje täidab suures osas kahe pildiga lugu auruvedur Kasparist ja rahvusmeeskoorist, kes mõisakülalased muidu vaiksesse raudteejaama meelitasid. Kirjutatakse ka, miks ja kuidas arheoloogid Raudsepa karjääris päästekaevamisi tegid. Põhjalik ülevaade on Uue-Kariste rahvamaja 60. aastapäeva tähistamisest. Saab teada, et kooliteed alustavate laste kevadpäevadel Abjas osales 64 piirkonna mudilast ja Hallistes tähistati pereüritusega lastekaitsepäeva. Abja koolituskeskuses käisid külas õpihimulised rootslased. EELK Mõisaküla kogudus mälestas leinapäeval 14. juunil küüditatuid.
Lõuna-Mulgimaa nr 100 ilmus tänavusele sarnaselt pakaselisel 2003. aasta jaanuarikuul. Juubelinumbri esi- ja tagakülje pildid on värvitrükis. Leht kirjutab aastaga langenud sündivusest. Antakse teada passide tähtaja kehtivuse lõppemisest. Tutvustatakse Abja valla arengutähiseid. Mõisaküla linn palub esitada aukodaniku kandidaate.
Lugeda saab sellest, et kui pakane koolivaheaega pikendas, siis postitöötajatel ja kirjakandjatel külmapühi pole. Penuja endise koolimaja ees heisati jõulude eel teist korda kaheks päevaks laste jõulumaja lipp. Loomisel oli Mulgimaa noorte jalgpalliklubi. Käsitöömeistrid osalesid Viljandis traditsioonilisel kodukäsitöö messil.
Augustis 2007 ilmunud kuueküljelise Lõuna-Mulgimaa nr 150 esiküljel on kesksel kohal pildiga lugu Abjas avatud Mulgi kõrtsist. Leht lubab, et paljud piirkonna teed-tänavad saavad samal aastal kohalike teemeeste töö tulemusena musta kergkatte. Oma tegevust tutvustab märtsis 2007 asutatud MTÜ Mulgimaa Arenduskoda.
Kultuuriuudistest saab teada, et valmis Aksel Tiidebergi koostatud raamat „Abja aastad ja inimesed". ETV salvestas Abjas rahvarohkelt populaarse telesarja „Laulge kaasa!" ühe osa. Halliste valla päevadel olid külas taidlejad Lääne-Virumaalt Sõmeru vallast. Kaarli naisrühm Särts tantsis Soomes, Abja Wallatud Ungaris, Halliste õpilasrühm Karikakar aga Tallinnas tantsupeol ja folkloorifestivalil. Mõisaküla taastastava luterliku kiriku rahvast täis käärkambris peeti aga kuldleeri ja kuldpulma.
Kodukandilehe tulevik sõltub ühtviisi nii seda välja andvate omavalitsuste rahalistest võimalustest, tegijate motiveeritusest ja järjekindlusest kui ka lugejate huvist. Vähemasti viimast näib õnneks jätkuvat.
„Olen Lõuna-Mulgimaa lugeja algusest peale ja leht on minu jaoks täitsa huvitav," ütles Mõisaküla linna aukodanik Alma Ilison. „Saan sealt teada Mõisaküla ja Abja ettevõtmistest, aga ka probleemidest." Leht peaks tema hinnangul kindlasti alles jääma. „Mul käib ka Päevaleht, mis on aga üsna võõraks jäänud," tõi Ilison võrdluseks.
„Lõuna-Mulgimaa on huvitav, hea ja kasulik ajaleht," arvab Abja valla aukodanik Aksel Tiideberg, kes loeb ka mitmeid teisi kohalikke lehti. Sakalasse tema hinnangul tavaline elu ja sündmused sageli ei jõua, kohalik leht puudutab aga iga inimest.
„Eelmises lehes Rein Mägi kirjutas Abja muuseumi uuest asukohast ja rahvast hakkas kohe käima - järelikult loevad lehte!" tõi muuseumitöötajana ametis olev Tiideberg rõõmustavaks näiteks.
„Ma ei tea maakonnas teisi lehti, mis kohalikke sündmusi nii rahvapäraselt kajastaksid kui Lõuna-Mulgimaa," sõnas Uue-Karistes elav Halliste valla aukodanik Heiki Alp, kes on lehe lugeja algusest peale. „Lehes on kõik kirjas, mis piirkonnas toimub. Kaasaegsed virtuaalsed sotsiaalvõrgustikud kohaliku ajalehe aset täita ei suuda ja mind üldse ei huvita. Loodan, et Lõuna-Mulgimaa ilmub veel hulk aastaid," lisas ta.
„Olen Lõuna-Mulgimaa tellija Rootsist, aga põline mulk Abja vallast Viraku talust," kirjutab 88-aastane Aini Jalap (sünd.: Lossmann - Toim.) Oskarshamnist. „Tutvusin teie lehega, külastades oma kodukohta aastate eest ja hr Sõerdi lahkel kaasabil olen nüüd huviga lugeja, oodates lehte iga kuu lõpul. Vahendan ka uudiseid oma vennale (93-aastane Peeter Lossmann - Toim.) USA telefoni kaudu, kuna tal on raskusi lugemisega. Mulke, kes mäletavad Abjat nagu see kunagi oli, on jäänud väheseks. Õnneks aga on tekkinud peale uus ja edukas generatsioon. Soovitan rohkem lugejaid, et leht püsiks ja ehk isegi suureneks.
Soovin lehele edu ja palju tellijaid ning tänan toimetust ja kaastöölisi tehtud hea töö eest."
