Ilves: Mulgimaal võiks moodustada eraldi valla
President Ilves kutsus ise tänase arutelu kokku, et juurelda, milline on Mulgimaa tulevik. Ilvesel oli seljas mulgi kuub ning ta nimetas seda ka üheks väga tugevaks märgiks, sümboliks, brändiks. Sellega reklaamib end kogu Viljandimaa. Sellest peab aga tema sõnul kaugemale vaatama, sest Mulgimaal on veel palju külgi, mida reklaamida ja arendada.
Seitse aastat tagasi sai Ilves enda sõnul sõimata, kui ta pakkus välja Mulgimaa valla idee. Ta mõistab, et vastu on vallavanemad, kes kaotaksid töö, kuid Ilves näeb seda, et vald oleks piisavalt suur (Viljandi linna suurune), et siin võiks olla ka linnaosa-laadsed asumid ehk siis vallaosad.
Mulgimaa peaks olema eriline paik
"Kui ületada Mulgimaa piir, peaks olema kohe näha, et oled Mulgimaal. Siin on ju omapärane arhitektuur, nagu näiteks mulgi häärber," rääkis Ilves. President käis välja idee, et kui piirkonnas hooneid ehitada või taastada, võiks see toimuda mulgipäraselt. Sellega sünnib piirkond, mida ka väljaspool Mulgimaad elavad inimesed sooviksid külastada ja kõike seda erilist vaadata. Miks mitte isegi siia kolida. Sellele annaks tõuke ühtse omavalitsuse loomine.
Mulgimaa kultuuriline piirkond hõlmab Lõuna-Eestis viit kihelkonda - Tarvastut, Paistut, Hallistet, Karksit ja Helmet. Eksiarvamus on see, et kogu Viljandimaa on Mulgimaa ja Viljandi linn selle keskus, pigem on seda Abja-Paluoja.
Olgu siinkohal öeldud, et neli Viljandimaa valda: Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi juba plaanivad ühise omavalitsuse loomist. Seega on praeguse seisuga üks nö mulgi vald punumas pesa hoopis teiste omavalitsustega.
Lõpuks jättis Ilves aga huvitavas kohas otsad lahti. Nimelt vastas ta diskussiooni juhtinud Märt Treieri küsimusele, kas haldus-territoriaalse reformi teostamine on lootusetu, järgnevalt: "Ütleme nii, et mul on uued väljakutsed nelja ja poole aasta pärast."
