Järvamaa aasta vabatahtlik - optimistlik tegutseja Tõnu Taal
Kuigi MTÜ ja selle toonane juht Toivo Seire olid väga aktiivsed, ei toonud sisseostetud projektijuhtide koostatud projektid maja taastamiseks loodetud lisaraha. Algne hoog rauges ja 2008. aastal oli isegi mõte MTÜ tegevus lõpetada, aga siis nõustus Tõnu hoopis selle etteotsa asuma. Seda aega tema elus võib nimetada perioodiks, kus ta aktiivselt tegutses kolmandas sektoris - oli ka Peetri Põhikooli hoolekogu juht ning seotud Järva Arengu Partnerite tegevusele käigu andmisega. See aga tähendas paljusid põnevaid koolitusi, sest selleks, et mingi valdkonnaga tegeleda, tuleb end kõigepealt kurssi viia. „Kui ikka teha, siis süvendatult!" leiab Tõnu ning lisab, et ei tohi häbeneda võimalusi ära kasutada.
Vana vallamaja uues kuues
Noogutan mõttes kaasa, kui näen, kuidas ta on Esna vanasse vallamajja põhjalikult süvenenud. Ma ei imesta, et tema ind on suutnud nakatada ka teisi. Ta ise peab kaasamise juures tähtsaks ka teadmist, kes on külas arvamusliidrid ehk kellele on mõistlik infot edastada, et see jõuaks võimalikult paljudeni. Kuigi Ülo Ansbergi idee omavalitsuste muuseumist on nüüdseks kõrvaltegevuseks jäänud, on majale leitud tulevikus funktsioon muu hulgas kaugtöökeskuse näol. Asjal on jumet ka projektide hindamisekomisjonide arvates, sest näiteks kolme kilomeetri raadiuses (välja arvatud Peetri küla) on 17 peret, kus on alaealised lapsed, ning see arv kasvab. Viimasest LEADERi voorust saadi 40 000 eurot, mille eest saab hoone uue katuse, paraadukse ning tehakse korda vintskapid. Praegu käsilolevate tubade renoveerimiseks külaruumideks saadi rahastus Järva Maavalitsuse KOP programmist.
Suvi otsa on väikeste vaheaegadega käinud tolmused tööd, aga varsti paigaldatakse elektrikaablid paika ja siis saab hakata krohvima, seda külanaised juba ootavad. „Kui keegi peaks praegu uksest sisse astuma ja oma abi pakkuma?" küsin. „Ma küsin siis kohe, et kui tolmuseks ta tahab saada? Lihvimine on rohkem ühemehetöö!" vastab Tõnu ja puhkeb naerma.
Samas rõhutab ta, et peab avatust ja koostöövalmidust väga tähtsaks ja abi on muidugi teretulnud. Ühtlasi kiidab ta juhatuse liikmeid Kristjan Konsi ja Aivar Leinbergi, kes samuti olnud suvel ettevalmistustöödel abiks. Kevadisel koristuspäeval oli rahvast palju! Kes tahab end Karesseni ja ühtlasi vana vallamaja tegemistega kursis hoida, siis nende tarvis on tehtud Facebookis lehekülg.
Pärast põhikooli ülikooli!
Seda, et kunagi koosnes arvuti imetillukesest kuvarist ja saalitäitest seadmetest, on minuealised näinud heal juhul piltidel. Natuke kehvemal juhul on nad sellest kuulnud ja halvemal juhul ei kujuta nad sellist asja ettegi. Tõnu on aga töötanud arvutitega, mille ekraan oli 32 sentimeetri laiune, aga arvuti „karp" andis välja mitme korraliku ahju mõõtmed.
Tehnikahuvi oli Tõnul juba maast madalast ja alates 5. klassist arendas ta seda teadlikult. Ta käis viis aastat kunagise Pioneeride Palee raadioringis, luges ajakirju Noor Tehnik ja Modelist-Konstruktor. Et need olid venekeelsed, tuli ka vene keelt õppida. Hiljem on ta ehitanud ise nii raadioid, magnetofone, kelli, teinud värvimuusikasüsteeme ja võimendeid.
Põhikooli lõpust on Tõnul meeles ka üks vahva seik: „Ma teadsin, et targemaks saamiseks peab minema ülikooli. Sõitsin siis Meriväljalt Mustamäele praeguse Tehnikaülikooli juurde ja sealt öeldi mulle, et kuulge, noormees, enne tuleks ikka keskkool või tehnikum ka läbi käia, siis saab ülikooli."
Ülikooli ta ka lõpetas, kuid hiljem - olles tööle saanud Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi arvutuskeskusesse, kus ta oli lindi- ja kaardi ettevalmistusseadmete osakonnas tehnik. Aasta oli siis 1972 ja kokku töötas Tõnu seal 19 aastat.
Meenutada on koolitusi Venemaal Pensas - tutvusi arvutitega, mida oli Venemaal (toonases Nõukogude Liidus) ainult 6 tükki ja seitsmes toodi siis Tallinna. Mida nende toasuuruste arvutitega siis tehti? „Esialgu trükiti välja palgalehti."
Uus algus vanas külas
Kodust elektroonikat parandama hakkas Tõnu juba Tallinnas elades, kuid tunnistas, et ärevatel aegadel oli ka telekaparandajate elu üsna ärev. Tasapisi küpses otsus tulla linnast ära. Samal ajal, kui augustis 1991 tulid Tallinna tankid ja teletorni juures oli rahvast nagu murdu, sõitis Tõnu Taal sealt mööda oma tulevasse elupaika - toonasesse Esna külanõukogusse, tulevasse Kareda valda.
Esialgu koliti Öötlasse, hiljem Esnasse, mis omandas mõne aja pärast märgilise tähenduse. Esna asub Peetri ja Anna vahel, Peeter oli tema vanaisa, pärit Võrumaalt, ja Anna tema vanaema, Mulgimaalt... Oma kodu rajasid nad Lääne-Virumaale, mis Järvamaa naaber. Mure, et ehk ei ole maal tööd, sai murtud üsna kiiresti, sest kuuldused spetsialisti saabumisest levisid ning tihti tuli käia antenne häälestamas, sest saatjate mastid vaheldusid, ning telereid remontimas.
Ühtlasi olid mitmesugused üleminekud - vene värvisüsteem muutus PALiks, Tallinnas olid olnud soome plokid, siis tuli sama asi maal. Selle aja jooksul on Tõnu näinud ka seadmeid, mis teoreetiliselt ei peaks töötama, aga praktiliselt võivad teha seda isegi paremini kui tehase kraam. Ta toob näite luuavarrelaadsest esemest, mis toimis antennina, kuid n-ö päris antenn samas kohas ei töötanud, vaid see tuli asetada mujale. „See on seletatav raadiolainete levi eripäraga," ütleb ta. Tõnu märgib ka, et Kareda vallas on vast ehk kümmekond majapidamist, kuhu ta siiani ei ole jõudnud - töid on tulnud teha aga terves maakonnas ja see on olnud reeglina meeldiv. Mis puudutab viimast suurt muutust, digilevi, siis neid, kes asjale päris käega on löönud, on üksikuid, enamik on siiski endale uued seadmed soetanud, kuigi olevat ka neid, kes vaatavad nõukaaegset telekat samast ajast pärit antenniga. „Boksi on aga ikka vaja!" märgib Tõnu.
Kui vahepeal vajus elektroonikahuvi unarusse, siis nüüd on jälle aega. Kõige muu kõrvalt, sest Tõnu laulab kahes kooris ning füüsilist vormi aitab hoida orienteerumine, milles ta H55 klassis tuli äsja ööjooksus Eesti meistriks. Mis puudutab tema tegevust Kareda valla heaks, siis on jutt üsna konkreetne: „Esialgu tuleb meil, vanematel inimestel, luua noorte jaoks sobivad tingimused ja alles siis võib loota, et nad paigale jäävad!"
