On jällegi jõudnud kätte selle aasta viimane kuu. See on nii jõulukuu kui advendiaeg. Advent tähendab ladina keeles tulemist, igatsust kellegi-millegi saabumise järele.

Tulenevalt ootusest muutume sellel viimasel kuul rutakateks, püüdes ära teha veel selle, mida me endale lubanud oleme.

Kaubanduslikust poolest ilmneb see uue ihalus kõige selgemini just jõuluvana kotist, kust tahaksime justkui alata teistsugust, paremat elu. Umbes sama tähendusega on ka aastanumbri vahetumisel soov alustada uuelt puhtalt lehelt. Küll tahaks, et see uus saabuv ulatuks meie sisemusse, et võiksime ka ise muutuda ilusamateks ja paremateks ilma tusameele ja kibeduseta südames. Et oleksime aina lahked ja suuremeelsed ja julged ja targad. On inimlik oodata valgeid jõule, et puhas valge lumevaip kataks kinni pori ning annaks juurde valgust meie hingele. Jõulud on uue alguse pühad. Soovin, et Jõulutunne pääseks iga meie vallakodaniku südamesse. Nautigem seda tunnet ja võtkem aega elu üle järelemõtlemiseks. Kas oleme alati olnud õiglased ja head? Mõelgem siis ka sellele, mida saaks edaspidi teha paremini.

Head jõuluaega ja vana aasta lõppu!